Ukraina sõda tõi teadmise, et droone rakendatakse ka luuramiseks, ründamiseks ja muudel vaenulikel eesmärkidel. See omakorda tingis vajaduse tõhusa drooniseiresüsteemi järele. Paari aasta eest asutatud idufirma HexTech võttis kätte ja tegi sellise süsteemi valmis. ui HexTech Solutions OÜ üks asutajatest ja praegune tegev- K juht Sten Nurmsalu 2024. aastal ettevõttele aluse pani, teadis ta, et riigi jaoks on droonide jälgimissüsteemi raja- mine kriitilise tähtsusega. Uuringud näitasid, et droonide lennuta- mine toimus sisuliselt kontrollimatult. Kuigi seadused ja reeglid olid olemas, järgiti neid vähe ning kontroll nende täitmise üle oli pehmelt öeldes kesine. Nurmsalu sõnul esineb ka praegu droonide lennutamisel üsna palju eeskirjade ja piirangute rikkumisi. Kuna seiresüsteem nüüd töötab, on rikkumisi lihtsam tuvastada. Seireandmed näitavad, et enam kui 80% Eesti kohal toimuvatest droonilendudest rikub mõnd piirangut. Peamiselt ületatakse lubatud lennukõrgust, sageli lennutatakse droone kohtades, kus seda ei tohi teha või kus on lennutamiseks vaja küsida luba. Tavadrooni puhul on lubatud lennukõrgus 120 meetrit. Nurmsalu sõnul tuleb ette olukordi, kus lubatud kõrgust ületatakse kümme ja isegi 20 korda, samuti lennatakse lennujaamade lähistel, kus see on täiesti keelatud. Drooniseiresüsteem ja sellega paralleelselt loodud drooniradar aitavad rikkumisi tuvastada ning rikkujaid vastutusele võtta. Nii tuvastati hiljuti droon, mis lendas 120 meetri alas 4,5 kilo- meetri kõrgusel. Drooniseire järele tekkis kiiresti suur vajadus Idee drooniseiresüsteemist tekkis Sten Nurmsalul kohe, kui Ukrai- nas täiemahuline sõda algas. Toona kaitseväes aega teeninud noormees sai aru, et droonid hakkavad peagi nii tsiviilelus kui ka sõjategevuses etendama senisest suuremat ja olulisemat rolli. Nii alustas tema ettevõte esialgu tsiviildroonide tuvastamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamist ja seadmete ehitamist. Töö edenes kiiresti ning peagi hakati arendama sõjalisel otstarbel kasutatavate droonide seiresüsteemi. „Eesti jaoks jõudsime oma seiresüsteemiga õigel ajal rongile, Ukraina jaoks jäime hiljaks,“ tõdeb Sten Nurmsalu tagantjärele. „Kohe alguses saime aru, et vajadus drooniseiresüsteemi järele on olemas, sest sisuliselt kohe pärast firma asutamist hakkasime riigiasutustelt tellimusi saama ning esimese demolepingu sõlmi- sime juba nelja kuu pärast.“ Väljaehitatud ja toimivate lahendusteni
jõuti 2025. aasta kevadel, üheksa kuud pärast HexTechi asutamist. Kuna riik mõistis nende töö olulisust, sai ettevõte Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EIS) 320 000 euro suuruse toetuse akustilise seire projekti elluviimiseks. Teadus- ja arendustegevuse projekte on ettevõttes käimas teisigi. Sten Nurmsalu tõdeb, et kui kvaliteetne droonituvastuse sensor on välja töötatud, siis süsteemi juhtivat ja selle haldamiseks vajalikku tarkvara saab pidevalt paremaks ja paindlikumaks teha. Seiresüsteem on kihtide kaupa kombineeritav HexTechi drooniseiresüsteemi üks eesmärk on jõuda tsiviildroonin- duses võimalikult paljude rikkujateni ja tagada nii Eesti kohal toimuva lennuliikluse ohutus. Teine eesmärk on riigi ja ametiasutus- te julgeoleku kaitsmine. Nende pakutav lahendus on mitmekihiline – tsiviildroonide seireks loodud süsteemi abil saab tuvastada reaal- ajas videopilti edastavaid FPV-droone (ingl first person view drone ) ja eelprogrammeeritud droone. Tuvastamiseks on kasutusel erinevad tehnoloogiad, näiteks kõige lihtsam ja juba varem lennukite Flightradar24 puhul kasutusel olev tehnoloogia, mis tuvastab drooni transponderi edastatava signaali. See ongi ennekõike sobilik tsiviil- käibes olevate laiatarbedroonide tuvastamiseks. HexTechi asutaja ja tegevjuht Sten Nurmsalu hindab, et iga riigi julgeoleku huvides on teada, kus ja millistel eesmärkidel riigi õhuruumis droone lennutatakse.
„Sisuliselt kohe pärast firma asutamist hakkasime riigiasutustelt tellimusi saama ning esimese demolepingu sõlmisime juba nelja kuu pärast.“ Sten Nurmsalu
69
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook