ÕHK
Allikas: Maa- ja Ruumiamet / HexTech
Kaardivaade, mida näeb HexTechilt drooniseire tellinud klient. Laiemale avalikkusele sellist lahendust veel ei pakuta, kus kõik parasjagu lendavad droonid oleksid näha.
„Drooniradar ei ole konkreetne seade, vaid meie tarkvara. Peamine seade, millel süsteem põhineb, on vastuvõtja ehk sensor, mis on võimeline tuvastama enamiku tsiviildroonide transpondersignaali,“ selgitab Nurmsalu drooniradari põhiolemust. „Selle signaali abil saab tuvastada drooni ja selle piloodi asukoha, samuti saab drooni ja pilooti identifitseerivat infot, mis ei ole küll otseselt isikustatav ehk kogu meie tegevus järgib Euroopa Liidus kehtivat standardit. Inime- sed ei pea muretsema, et me kuidagi nende eraelus nuhime.“ Selline tuvastussüsteem eeldab maale paigaldatud seadmete võrgustikku. Praegu on HexTechil Eestis sadakond seadet, aga kui soovime täieliku seirega katta 25 linna, kogu riigipiiri ja veel mõned strateegilised kohad, siis on seadmeid rohkem vaja. Kuigi kaitsevaldkonna arendustest avalikult rääkida ei saa, on tsiviildroonide seires pooleteise aastaga ilmnenud, et rikkumisi on jätkuvalt palju. Nurmsalu osutab, et kuigi paljud neist rikkumistest on väikesed, on siiski väga palju droonipiloote, kes pole sisestanud drooni oma operaatori ID-numbrit, kes lennutavad droone kohtades, kus seda ei tohi teha, või lendavad kõrguspiiranguid eirates. „Droonide lennutamist reguleeriv kord on avalikkusele hästi kätte- saadav ja keegi ei saa pugeda selle taha, et ta ei teadnud, mida tohib teha ja mida mitte. Pealegi on iga piloodi kohustus enne õhku- tõusmist üle vaadata, millised on parasjagu kehtivad lennupiirangu- alad, sest need võivad väga kiiresti muutuda,“ räägib Sten Nurmsalu. „Lennupiirangualad on digitaalsete keelumärkidega tähistatud. Neist tuleb õhus samamoodi kinni pidada nagu maanteel autoga sõites.“
Lisaks saab droone tuvastada akustilise meetodiga, mis on küll lihtsakoeline, kuid tõhus, eriti droonide puhul, mis raadiosignaale ei edasta. Kasutusel on ka meetod, mis põhineb raadioeetri seirel. Nimelt on raadio teel ja spetsiaalset tarkvara kasutades tuvasta- tavad eetri kaudu liikuvad piloodi juhtimiskäsklused ja videopilt. „Saame kõiki neid meetodeid kihistada üksteise peale nii, et vastavalt kasutaja eesmärgile saab ta droone tuvastada,“ kirjeldab Sten Nurmsalu. „Näiteks kui lennujaam peab tagama lennukite- vahelise hajutatuse, siis seal on üldjuhul kõige mõistlikum kasutada transpondertuvastust. Kui räägime piirivalvest, kelle prioriteet on tuvastada keelatud kauba smuugeldajaid, kelle käsutuses on droon, mis ei kiirga raadiolaineid ja millel pole ka transponderisignaali, siis seal võib olla otstarbekam kasutada radareid või akustilist tuvastus- süsteemi.“ Seega ei keskendu HexTech vaid ühele arengusuunale, vaid pakub kasutamiseks tööriistu, mis konkreetses olukorras on kõige mõistlikumad ja annavad tõhusaima tulemuse.
Drooniradar jälgib lennumasina ID-d, mis isikuid ei tuvasta
Droonituvastussüsteemide väljatöötamise ja arendamise käigus loodi ka drooniradar. Sten Nurmsalu räägib, et tegemist on sõna- mänguga ja analoogiks on võetud lennukite transpondersignaali kasutav Flightradar24 ehk siis lennukite reaalajas jälgimise raken- dus, mis on kättesaadav kõigile internetikasutajatele.
70
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook