Sten Nurmsalu on seda meelt, et HexTech jõudis oma seirsüsteemiga Eesti turule just õigel ajal – siis, kui riigiasutustes saadi aru, et riigil on vaja ülevaadet sellest, kus ja millisel eesmärgil õhuruumis droone lennutatakse.
HEA TEADA HexTechi drooniseiresüsteem ja drooniradar Ÿ Drooniradar on C2-platvorm, mis ühendab mitmesugused drooniseireseadmed ühte kasutajasõbralikku platvormi. Ÿ Lisaks drooniliiklusele saab kasutaja ligipääsu üleriigilisele ADS-B-võrgustikule ja NOTAM-märgetele, mis võimaldavad jälgida kõiki kehtivaid lennupiiranguid oma vastutusalas. Ÿ Kasutaja saab määrata geopiiranguid, mille rikkumisel saade- takse korrapidaja telefonile SMS-teavitus drooni sisenemisest keelatud õhuruumi. Ÿ SMS-sõnumisse lisatakse tuvastatud droonimudel ning lennutaja asukoht Google Mapsi lingina, mis võimaldab tuvastada rikkuja täpse asukoha. Ÿ RN-seeria sensoritega on võimalik rajada oma C-UAS-võimekuse esimene kiht – näha tsiviildroonide ja nende pilootide asukohti ning varasemat lennuajalugu. Ÿ Kui esimene kiht tsiviildroonide tuvastamiseks on olemas, aitame süsteemi laiendada täiendavate sensorite integreerimisega. Ÿ Iga lend salvestatakse, et seda oleks võimalik hiljem taasesitada. Ÿ Edasi kasvab süsteem koos kasutaja vajadustega – võimalik on integreerida radareid, suunamäärajaid ja teisi sensoreid, et saavutada mitmekihiline seirevõimekus eri tüüpi droonide tuvastamiseks.
„Loodame kümne aasta jooksul drooniradariga katta suurema osa Euroopast.“ Sten Nurmsalu
Paljud riigid on seiresüsteemi ülesehitamisest huvitatud Nurmsalu unistus on pakkuda droonide jaoks sarnast lahendust nagu praegu üle maailma ulatuv Flightradar24. Ta tunnistab, et see on märksa keerulisem, kasvõi juba sellepärast, et lennukite transponderid edastavad signaali võimsusega 250 W, droonide signaali võimsus on aga vaid 0,1 W. See tähendab tihedamat sen- sorite võrku, kusjuures seadmed peavad olema ka tundlikumad kui lennukite tuvastamise seadmed. „Loodame kümne aasta jooksul drooniradariga katta suurema osa Euroopast,“ kinnitab ta. „Praegu on meil lisaks Eestile seadmed Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis ning uusi riike tuleb järjest juurde.“ Tema sõnul seondub riikide huvi drooniseiresüsteemi hankimise vastu üha enam julgeolekukaalutlustega. Ka Eestis on tuvastatud korduvaid lennurežiimi rikkumisi sõjaliselt tundlike objektide lähistel. Nende ajendeid Nurmsalu öelda ei oska, sest drooniradari funktsioon piirdub selle info edastamisega julgeolekut tagavatele asutustele. Sama suundumust on tema sõnul täheldatud ka teistes riikides. Droonide tuvastamise tehnoloogia areneb kiiresti ning HexTechil on peagi valmis akustilise tuvastamise seadmed, mida hakatakse Eestis üles seadma. Kuuldava või mittekuuldava heli põhjal saab tuvastada näiteks Ukrainast Venemaale lähetatud ründedroone, mis erinevatel põhjustel on viimasel ajal ka Balti riikide õhuruumi sattunud.
Allikas: HexTech Solutions
„Akustika on drooni tuvastamiseks üldjuhul kõige tugevam haamer, võimaldades leida ka droonid, mida teiste vahenditega tuvastada ei saa,“ iseloomustab Sten Nurmsalu. „Samas on seadmete tööraadius radaritest väiksem, mistõttu neid tuleb paigaldada tihedamalt. Samuti peaks tegemist olema suhteliselt vaikse piirkonnaga, kus on kõrvalisi helisid vähe.“ Paralleelselt seiresüsteemi arendamisega tuleb Nurmsalu sõnul pidevalt tegeleda ka selle kaitsmisega küberrünnakute eest. Nurm- salu hinnangul on Eestis vaid mõni üksik spetsialist, kes suudab tsiviilkäibes olevate droonide transponderi signaali välja lülitada. Detailidesse laskumata võib öelda, et droonide transponderisignaali ei ole lihtne välja lülitada, küll on aga mõned neist inimestest Ukrai- nale abiks olnud, et droone vaenlasele n-ö nähtamatuks muuta.
71
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook