tust, mida on võimalik üle vaadata. Ehk siis peaasjalikult puudutab see õhuliine, alajaamu, kilpe ja muid maapealseid liinikomponente.
Fotod: Elektrilevi/erakogu
„Selle asemel, et õhuliin jalutades või mingil muul viisil liikudes üle vaadata, on palju efektiivsem seda teha drooni kasutades,” selgitab Rasmus Armas. „Efektiivsus seisneb ka selles, et droonikaamera abil on võimalik näha teatud elemente lähemalt ja paremini, kui näiteks maa peal seistes. Õhuliinide puhul enamik kontrollimist vaja- vaid elemente asuvadki ju maapinnast kõrgemal.” Lisaks liinide plaanilisele ülevaatusele on droonidest tõhusat abi ka tormide korral õhuliinide rikkekohtade tuvastamisel. Droon võimal- dab paljudel juhtudel see rikkekoht kiiremini üles leida, kui lihtsalt liini läbi käies. Nendeks tegevusteks kasutatakse avalikult, näiteks kaubandusest kättesaadavaid multirootoriga droone, mingeid eriti spetsiifilisi nõudmisi Elektrilevi vajadused neile mehitamata õhusõidukitele ei esita. Tõsi, Rasmus Armase sõnul on need ehk mõnevõrra kallima hinnaklassi droonid, kui tavakasutaja endale üldjuhul soetab. See kallim hind tähendab pikemat lennuulatust ja piisavat õhus olemise aega, ka kaamerad peavad andma küllaldaselt kvaliteetset pilti, aga üldiselt mingeid eriseadmeid, andureid või sensoreid neil droonidel küljes ei ole. „Meie jaoks on oluline see, et droon oleks lennates piisavalt stabiilne, võimaldaks teha pilti ja videot ning et selle lennuaeg oleks võimali- kult pikk,” kirjeldab ta Elektrilevis kasutusel olevate droonide spet- siifikat. „Aga mingit erilist kvaliteedinõuet meil kaamerale pole, tähtis on vajalikule liinielemendile drooniga võimalikult lähedale saada, siis on pildi kvaliteet ka juba nii hea, et me saame endale vajaliku info kätte.” Põhiline, mida õhuliinide puhul on vaja näha ja teada saada, on mas- tide ja nendega seotud erinevate elementide olukord – kas mastid on sirged, millises seisukorras on isolaatorid, traaversid, juhtme- kinnitused jmt. Selle info põhjal siis otsustatakse, kas teatud ele- mendid vajavad mingit perioodilist hooldust, kas nendega on kõik korras või tuleks mõni element kiirkorras välja vahetada. Sama kehtib ka liinijuhtme enda kohta – kas seal esineb katkemisi või ohtu nendeks. Rasmus Armas räägib, et iga elemendi kohta on Elektrilevi enda jaoks ära defineerinud parameetrid, mille kohta infot vajatakse ja kuidas üht või teist näitajat peab hindama. „Praktilise töö mõttes käib keegi kohapeal, lendab mingi liini või selle lõigu läbi ja teeb vajalikud pildid,” räägib Armas. „Pilt ja hinnangud lähevad meie infosüsteemi ning Elektrilevi teeb selle põhjal hiljem hooldusinvesteeringute otsuseid.” Tema sõnul tuleb droonide kasutegur eelkõige välja igapäevase plaanilise töö puhul, sest liine on kümneid ja sadu kilomeetreid ning arusaadavalt kuluks neid jalgsi läbi käies märksa rohkem aega kui drooniga lennates. Olgu siinkohal öeldud, et Elektrilevil on kesk- pingevõrku 30 000 kilomeetrit, millest umbes 20 000 on õhuliinid. Lisaks veel teist samapalju madalpingeliine. Droonid annavad nende ülevaatusel tõhusa efekti. Kriisisituatsioonides, tormide puhul on drooni põhilisem eelis kii- rus – rikkekohti on võimalik kiiremini üles leida ja sellevõrra kiiremini ka korda teha.
„Meie jaoks on oluline see, et droon oleks lennates piisavalt stabiilne, võimaldaks teha pilti ja videot ning et selle lennuaeg oleks võimalikult pikk.” Rasmus Armas
Droonid jõuavad järjest enam tsiviilkäibes praktilise kasutuseni, kõige tõhusamad on nad siiani vaatlusandmete kogumisel. Nii kasutab ka Elektrilevi droone kesk- ja madalpinge õhuliinide olukorrast ülevaate saamiseks. ui droonide kasutamisest näiteks paki- või kaubaveoks, mil- K legi remontimiseks või muuks taoliseks praegu veel vaid unistatakse, siis maastiku või teatud objektide kohta info kogumiseks on need paljudes valdkondades juba mõnda aega töös. Rääkimata sõjalisest kasutusest samuti peaasjalikult luure ja stra- teegilise vaatluse eesmärkidel. Elektrilevis tehakse aastast 2018 suur osa liinide regulaarsest üle- vaatusest droonide abil. Ehk täpsemalt öeldes – otseselt teevad seda Elektrilevi partnerid. Liinide regulaarse kontrolli aastaplaan, konkreetsed võrgulõigud ja -elemendid, alajaamad jmt, mida on vaja üle vaadata, tehakse iga aasta lõpus ning aasta jooksul siis järjepannu selle ülevaatusega tegeldakse.
Elektrilevi varahaldusjuht ja juhatuse liige Rasmus Armas märgib, et ettevõttes tehakse teatud regulaarsusega nende võrkude ülevaa-
107
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook