ÕHK
LÕPUTÖÖ Eesti Lennuakadeemia lõputöö „Lennuki salongijäätmete liikide tuvastamine Tallinna lennujaama maanduvate tšarterlendude näitel“. Lennuki salongijäätmete jätkusuutlik käitlemine on veel lapsekingades Tallinna lennujaama jõuab tšarterlendudelt aastas umbes koristusjäätmeid 7 tonni
Lennundus on kiiresti kasvav sektor. Ülemaailmse lennuliikluse kasvuks prognoositakse 3,7% aastas, mis tähendab, et aastaks 2040 ulatub reisijate arv 19,7 miljardini. Aastal 2017 tekitas lennundustööstus Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (International Air Transport Association, IATA) andmetel 5,7 miljonit tonni salongijäätmeid. una lennuliikluse maht üha kasvab, ennustatakse jäätmete K hulga kahekordistumist kümne aasta jooksul. See on lennu- ettevõtetele suureks probleemiks, kuna salongijäätmetega tegelemine on keeruline ruumipuuduse, piiravate regulatsioonide ja ebamääraste juhiste tõttu. Prügikoguste vähendamine, jäätmete ümbertöötlemine või taas- kasutamine on tänapäeval lennuettevõtete olulised eesmärgid, kuna see aitab vähendada keskkonnajalajälge. Praegu jäävad lennu-
Inga Tarto Eesti Lennuakadeemia vilistlane ja lennumeeskonna treeningkoordinaator
Fotod: erakogu
kite pardal tekkivad jäätmed keskkonna jätkusuutlikkuse seisu- kohalt sageli käitlemata. Selleks, et probleemi lahendamiseks vaja- likke samme astuda, on oluline teada, millist liiki ja kui suures kogu- ses prügi lennukitelt lennujaama jõuab. Lisaks kannustas autori isiklik kogemus lennusaatjana läbi viima uuringut, kus analüüsitakse lennukites tekkivat prügi ning otsitakse lahendusi jäätmete ümbertöötlemiseks, taaskasutamiseks või üld- se selle tekke vähendamiseks. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada, mis liiki koristusjäätmeid Tallin- na lennujaama tšarterlendude ehk tellimuslendude pardalt jõuab ning pakkuda lähtudes tulemustest lennujaamadele ja lennufirma-
124
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook