VESI
„Õnnetusi võib olla mitut liiki – kas laevad sõidavad omavahel kokku, sõidab laev madalale või vigastab mõnd veealust taristut.” Are Piel
Kui laevaliiklusjuht oma tööpäeva alustab, siis on tema peamine eesmärk laevaõnnetuste vältimine. See tähendab mitte niivõrd kriitiliste olukordade lahendamine, vaid ennekõike tegevus selle nimel, et neid kriitilisi olukordi üldse ei tekiks. Siin tulebki välja üks laevaliiklusjuhi olulistest isikuomadustest – ta peab suutma ohuolu- kordi ette näha, et laevajuhte juba aegsasti nende tekkimise võima- likkuse eest hoiatada. „Neid õnnetusi võib olla mitut liiki – kas laevad sõidavad omavahel kokku, sõidab laev madalale või vigastab mõnd veealust taristut. Nii peame me jälgima ka seda, et ankur veesatakse ainult spetsiaalselt selleks ette nähtud ankrualas või väljaspool territoriaalmerd eemal veealusest taristust,” selgitab Are Piel oma töö spetsiifikat. „Lisaks õnnetuste vältimisele peame tagama sujuva laevaliikluse ning kesk- konnaohutuse. Meie tegevus toimub kahes piirkonnas – Eesti terri- toriaalmeres ja Soome lahe keskel nn rahvusvahelistes vetes. Selle keskel on joon, millest põhja pool sõidavad laevad lääne poole, Eesti poolses osas ida poole. Ja kõik Soome lahte sisenevad või mõnest sadamast väljuvad suuremad laevad on kohustatud oma tegevu- sest meile ette kandma.” Ettekanne sisaldab tavaliselt andmeid laeva enda, selle liikumise, ohtliku lasti, sihtsadama ja laevapereliikmete arvu kohta. Laeva- liiklusjuht omakorda annab laevale infot liikluse olukorrast, tingi- mustest, vajadusel antakse kursse ja muud infot, mis on laevajuhile vajalik õigete navigatsiooniliste otsuste tegemiseks. Kõik see on osa laevaõnnetuste ennetustegevusest, mis võib nii mõnigi kord suurema avarii ära hoida. Sest ainuüksi meretaristu lõhkumine võib laevaomanikule osutuda üsna kalliks, kui nii võib öelda, lõbuks. Näiteks teab Piel rääkida, et kui Muuga lahes üks laev tõmbas katki sidekaabli, siis selle remontimine läks maksma ligi- kaudu 200 000 eurot. Suurtel laevadel on küll tavaliselt kindlustus, mis sellised kahjud korvab. Kolm ametkonda, kõigil erinev ülesanne Siiski – laevaliikluse juhtimiskeskus ei korralda mitte kõikide laevade liiklust. Ettekandekohustusega on laevad kogumahutavusega ala- tes 300st, VTSi Tallinna piirkonnas laieneb ettekandekohustus ka
HEA TEADA: Eesti rannikuvetes on 1500 saart ja laidu, lisaks sellele teevad navigatsiooni rannikuvetes keeruliseks paljud madalad ja karid. Soome lahe keskmine sügavus on 37,5 meetrit ja pindala moodustab 5% kogu Lääne- merest. Siin on kõrgelt väärtustatud veealune ökosüs- teem, hüljeste ja rändlindude pesitsus- ja puhkepaigad. Soome laht on ka oluline puhkepiirkond tuhandetele inimestele, kes käivad merel kalastamas, väikelaevaga sõitmas, rändlinde jälgimas; lahel sõidavad kruiisilaevad ning transporditakse naftat ja muid kaupu. Soome lahe eripäraks on ka asjaolu, et keskmisel talvel on meri umbes 100 päeva kaetud jääga. Läänemere keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on määratlenud Soome lahe „tundlikuks merealaks“, mis- tõttu tuleb siin erilist tähelepanu pöörata mere kesk- konnakaitse teemadele. Lisaks erinevatele navigat- sioonilistele meetmetele osutab Transpordiameti laeva- liikluse korraldamise keskus laevaliiklusteenuseid (VTS) Eesti territoriaalmeres Soome lahes ning koostöös Soome ja Vene Mereadministratsioonidega on rakenda- tud Soome lahe laevaettekannete (GOFREP) süsteem.
Allikas: Are Piel
14
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook