ktiivsem vaba aja veetmine Eesti veekogudel algas pandee- A mia ajal, kui muud virgestusvõimalused olid haiguspuhan- gute tõttu piiratud. Veekogudel vaba aja veetmise populaar- suse tõusu kinnitab ka koolitatud väikelaevajuhtide ja registreeritud veesõidukite arvu kasv viimastel aastatel. Veesõidukite liiklus on tihe- nenud ning mõnikord on tekkinud ka omavahelisi arusaamatusi ja oht- likke olukordi. Tihedam veeliiklus nõuab ka suuremat tähelepanu ümbritseva suhtes Laevatatavatel veekogudel sõidavad laevad, väikelaevad ja jetid. Lisaks süsta, kanuu, vesijalgratta või SUP ( stand up paddle boarding ) lauaga sõitjad. Veekogu tahavad kasutada ka veesportlased ning kalamehed ja -naised. Mida rohkem on veeliiklejaid, seda suuremat tähelepanelikkust see kõikidelt nõuab. Tuletame meelde häid meretavasid ja ohutu liiklemise viise. Väikelaevaga sõites ole viisakas ja ära tekita ahtrilainet seal, kus seda tekitada ei tohi, sest linnas ja sadamate piirkonnas on lainete tekitamise keeluala ja tasakäigu nõue. Kitsustes anna võimalusel teed suuremale alusele. Veesuuska või tuubi vedades on juhtunud väga tõsiseid õnnetusi, kui seda hooletult ja valesti teha. Pea meeles, et laevatatavatel sisevetel liiklemise korra kohaselt on veesuusatamist keelatud harrastada lähemal kui 100 m ujumiskohtadele; sadama veealal ning sadama sisse- ja väljasõidukanalil; lähemal kui 20 m kaldast; veespordi- või kultuuriürituse toimumise koha vahetus läheduses, kui see ei ole sündmuse kavas. Kohtumisel laeva või väikelaevaga peab veesuusataja sõitma teda vedava väikelaeva kiiluvees. Veesuusatajat vedava väikelaeva juht ja veesuusataja ei tohi sega- da laevade ja väikelaevade liiklemist ning manööverdamist ja veesuusatamisel peavad veesuusataja ja väikelaevas olevad isikud kandma ohutusveste. Arvesta kaldal kala püüdvate inimestega. On olnud olukordi, kus liiga lähedalt mööda sõites on lõhutud kalastajate vees olevad püügivahendid. Samas ka kalastaja peab arvestama sellega, et püügivahendid ei takistaks normaalset veeliiklust, seega vastutus jaguneb solidaarselt mõlema poole vahel. Lainete tekitamise keelualas on kihutamistega tihti silma jäänud jettidega sõitjad. Jetijuhi hea maine hoidmiseks peab kaldamärke järgima ja ohtlikke manöövreid teha ei tohi. Õnneks on tublisid ja kaldamärke tundvaid jetijuhte oluliselt rohkem kui kihutajaid. Arvestama peab ka suuremate laevadega, sest nende manööverda- misvõime kitsastes tingimustes on raskendatud. Seega tuleks üritus- te korraldajatel kõigi osalistega plaan põhjalikult läbi arutada, et kuidas saavad näiteks sportlased ohutult võistelda ja millal saab reisilaev sõita.
Suvel toimuvad Eestis mitmed merepäevad, jõefestivalid ja veespordiüritused. Nende ajal on veeliiklus eriti tihe ja nõuab osalejatelt suuremat tähelepanu. Et kõikide tegevuste juures säiliks ohutus ja turvalisus, on vajalik hea läbisaamine ja teineteise mõistmine nii sisevetel kui ka merel liigeldes.
Mida rohkem on veeliiklejaid, seda suuremat tähele- panelikkust see kõikidelt nõuab.
Jetijuht peab kaldamärke järgima ega tohi teha ohtlikke manöövreid.
Foto: Adobe Stock
Ohutut liiklemist!
27
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook