Foto: Villu Liivla
Naissaarel Nargen Nord välinäituse avamine 2023. aasta kevadel.
Naissaare kogukond toetab külastuskeskuse rajamise plaane.
Foto: Meremuuseumi arvutigraafika
Meremuuseumi planeeritav külastuskeskus Naissaarel – Nargen Nord.
traditsioonilistele diiselgeneraatoritele on lisandunud ka päikese- paneelid. Nargen Nordi projekt näeb ette ka Naissaare ja mandri vahelise merealuse elektrikaabli paigaldamise, mis lisaks Meremuu- seumi külastuskeskuse, raudtee ja ekspositsiooni energiavarus- tusele katab ka saareelanike ning teiste sealsete elektritarbijate vajadused. Ettevalmistustööd on sujunud plaanipäraselt Koppa pole Nargen Nordi ehituseks veel maasse löödud. Seni on Meremuuseum koos partneritega tegelenud kavandamise, projek- teerimise ning teiste ettevalmistustöödega. Esialgse plaani kohaselt võiks ehitustööd alata 2024. aastal ning 2026. aastal peaks esimene etapp külastuskeskusest olema valmis huvilisi vastu võtma. Senised olulisemad teetähised on olnud Viimsi Vallavolikogu 2022. aasta otsus anda Meremuuseumile hoonestusõigus Peeter Suure merekindluse raudteelõikudele, mille taastamisega saab raudtee uuesti kasutusele võtta ning 2023. aastal vastu võetud Nais- saare arengukava aastateks 2023–2033, milles Nargen Nord on saare taristu välja arendamise ja turismiteenuste uuele tasemele vii- mise nurgakivi. Projekti Nargen Nord toetab ka Naissaare kogukond, kuna kavan- datav külastuskeskus koos sellega kaasnevate transpordi-, toitlus- tus- ja muude teenuste osutamise lahendustega aitab oluliselt kor- rastada ja organiseerida saare külastuskeskkonda.
Projekti kohaselt taastatakse ka Naissaare sadamat saare põhja- ja lõunaküladega ühendav raudtee ning teenindus- ja külastuskeskus. Elektriraudtee rajamine võimaldab arendada välja saarel praegu puuduva elektri- ja sidevõrgustiku ning asendab Naissaare tundlikke looduskooslusi kahjustavad maastikuautod keskkonnasõbrali- kuma transpordiviisiga. Rongipeatuste ja külastuskeskuste ümb- russe rajatav keskkonnasõbralik külastustaristu aitab lahendada ootepaviljonide, teeninduspunktide, matkaradade, tualettruumide ja jäätmekäitluse küsimusi, mis tundlikul Natura 2000 alal nõuavad eriti tähelepanelikku lähenemist. Elektrikaabel ja laevaühendus Kuigi Tallinna kesklinnast vaid kümne kilomeetri kaugusel, on Nais- saar ülejäänud Harjumaa piirkondadest siiski oluliselt erinev ning saarel puuduvad mitmed mandri elanike jaoks elementaarsed või- malused. AS Saarte Liinid on küll korrastanud Naissaare sadama, kuid regulaarset laevaliini nagu teiste väikesaartega, näiteks Kihnu, Vormsi või Prangliga, Naissaarel ei ole. Suvekuudel sõidutavad reisijaid mitmed kommertsalustel tegutsevad laevaettevõtjad, talvel aga peavad saareelanikud ise oma meresõidud korraldama. Koos Meremuuseumi uue külastuskeskuse avamisega tekiks võimalus planeerida ja rakendada ka pidev regulaarne laevaühendus saarega. Naissaarele on elukoha registreerinud juba paarkümmend püsiela- nikku, kuid saarel puudub elektriühendus. Saarel paiknevad asutu- sed, ettevõtted ja majapidamised toodavad vajamineva elektri ise,
29
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook