Hüdrograafialaeva Merepoeg vettelaskmise tseremoonia 3. oktoobril 1937.
Tööoludest Tollal olid neil laevadel meeskonnad peale munsterdatud hooaja- liselt. Laevaperet hakati täiendama umbes kuu enne jäälagunemist. Vastavalt ilmaoludele alustati navigatsioonihooaega enamasti aprillis ja lõpetati novembris, laevadel olid oma kindlad tööpiir- konnad. Kõige enam hõivatud oli Sekstant. Viimased tööd tegi tava- liselt tõstelaev, mis sai talvekorterisse pärast seda, kui tulepoid olid ära korjatud ja Tallinna toodud. Väljapandud toodrid jäid merre. Nen- de asemele, mis torm või jää oli ära rikkunud või ära viinud, pandi kevadel uued. Kõigepealt tähistati peamised faarvaatrid, nende järel teised laevateed, vrakkide ja madalate kohad. Umbes kahekuuse töötamise järel tuli nädalajagu aega puhastada katlaid ja mootoreid. Eriti tekimeeskonnal oli töö raske. Tekimehi oli laevadel alla kümne, vähem kui pool laevapere liikmetest. 1920. aastatel oli raskusi isegi meeste leidmisega. Toodrid tuli komplekteerida laeval ⁵ . Tuletornide juures olid paadisillad vaid mõnes üksikus kohas ja nendegi äärde pääses madala veeseisuga ainult tühja sõudepaadiga; laadungis paat jäi harilikult kaldast eemale ja suuremat abi polnud ka tule- tornides teeninud mõnest mehest, kõik tuli „süles ja seljas maale viia“. Alles 1932. aastal saadi laevadele esimesed mootorpaadid. Märjaks saamine ja külmetamine oli tavaline (mõelge näiteks aprilli- kuise merevee temperatuurile! 1938. a aprillis haigestus grippi korra- ga pool Sekstandi meeskonda) ja siis tuli teistel veel rohkem rassida. Kuni 1930. aastateni töötati ühe meeskonnaga, ilma igasuguste lisatasudeta, kuigi näiteks süvendajate või jäämurdjate meeskonda- dele neid maksti. Talvekorteris oldi Sadamatehaste basseinis, Pirita tõsteti kaldale. Selleks ajaks jäeti laeva paar meest, kes tegid jooksvaid töid: paran- dasid korkvendreid, punusid jalamatte, rookisid tekilt lund, kloppisid roostet ja värvisid. Väikeste raudahjudega köeti ainult meeskonna eluruumi ja masinaruumi. Tihtipeale tehti tööd ka pühade ajal. 1934. a saadeti Sekstant Tallin- nast Muhu väinast poisid ära korjama 1. jõulupühal, 1935. aasta 1. jaa- nuaril reisijaid Kärdlasse viima, 1936. kohe pärast jõulupühi Pärnu ja Liivi lahte poisid välja võtma. Mõni rida ka Uku tegevusest. Riigi mereadministratsiooni tegevus- valdkonda kuulusid ka siseveed. Nendega tegeles Sisevete Sada- mate Administratsioon. 1920. aastal anti Vabadussõja ajal sõja- laevana teeninud Uku Tartu ja Peipsi sadamate kapteni alluvusse, sest Tallinnast selle piirkonna juhtide õpetamine on mõttetu, eriti kuna seal oli ametis hüdrograafialaevadel töötamise ning Peipsi- Emajõe laevasõidu kogemusega Jaan Rudolf (Rait) Vatsel. Laev kohandati uute ülesannete täitmiseks. 1926. aastal pandi välja 8 poid, 242 toodrit ja märki, tulepaake ja liitsihimärke 17. Tehti 36 uut liiniposti, Peipsisse suubuvatele jõgedele pandi 93 ajutist kevadise kõrgvee märki, värviti 12 liinimärki, Emajõe kaldaile istutati 336 ja Võhandule 55 paju. Muidugi oldi tegevad pääste-, mõõdistamise-, süvendus- ja pukseerimistöödel, pandi välja piiritoodreid. Soovitan lisaks lugeda: „Hermann Tõnissoo, laevakapten: mälestused“, koostaja Ants Pärna, 2006. Peedu Sammalsoo. „Mis saab Ukust“. Meremees nr 10–13 1992.
„Möödaminnes" korraldasid laeva- mehed igasugu asju. Kui vaja, pandi tuled põlema tulepaakides, kui neisse olid viidud uued gaasipudelid, puhastati, kraabiti roostest puhtaks ja värviti tulepoisid; looditi, traaliti ja kaardistati sadama- ja merealasid.
Veeteede Valitsuse direktor Eduard Avik ja meresõiduohutuse teenistuse juhatajad, spetsialistid või Merejõudude mereside ülem Mihkel Piigert käisid nende laevadega mõnel aastal mitmel korral inspekteerimas tuletorne ja sadamaid või valitsuse ehitustöid vastu võtmas. Tihtipeale oli kaasas ka mõni montöör või tehnik, kes torni- des vajalikke töid tegid.
On viidud saartele arste, toodud haigeid Tallinna, vahetatud tule- laevade meeskondi.
Kuna neil laevadel oli arvestatud vajadusega võtta peale enam inimesi kui laevaperes liikmeid, tuli mõnikord vedada ka reisijaid – kui rannaliinide aurikutel tuli katlaid puhastada või nood ei saanud jää tõttu sõita. 1935. ja 1939. aasta juunis korraldati merekaitseliit- lastele õppesõidud Helsingisse. Seks puhuks anti välja eriluba vas- tava arvu päästevahendite olemasolul võtta Loodile 125 ja Seks- tandile 150 reisijat. Kui 1938. aastal hakkas sõitma uus ja hästi varustatud ning sisustatud Meripoeg, käis „Eesti riigi esimene kodanik“ Konstantin Päts VIP-kaaskonnaga augustis nädalase vahega külastamas Saaremaad ja Hiiumaad. 1938. aastast olid Sekstandile ja Meripojale kindlaks määratud riigikaitselised ülesanded Merejõudude piirikattekavas ja nad osalesid sügisel suurematel manöövritel. Ärevatel aastatel, 1939 ja 1940, oli Merejõudude juhatusel vaja Sekstandi ja Meripoja abi õppustele kutsutud reservlaste transpordil Aegnale ja Naissaarele.
⁵ Soovitan vaadata Eesti Kultuurfilmi ringvaadet aastast 1938 https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1150/
43
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook