Eesti Taristuehituse Liidu uus juhatuse esimees Indrek Pappel töötab Eesti teedevõrgu arendamise nimel, ent nii tema kui ka kogu selle valdkonna spetsialistide süvenev mure on teedevõrgu ehituse ja hoolduse alarahastamine ja selle mõju. Kuidas on sisseelamine laiemasse teedeehituse valdkonda ja uude ametisse läinud? a ei ole hariduselt teedeehitaja, olen lõpetanud Tallinna M Tehnikaülikooli üldehitajana, ent kokkupuude infra- rajatiste ja taristuehitusega on olnud sisuliselt alates 2007. aastast, kui asutati KMG Infra eelkäija. Lisaks viimased kolm aastat olen saanud tunda asfalditootmise valdkonna rõõme ja muresid. Kuna olen kaua aastaid seotud infraehituse valdkonnaga ning nüüd siis ka teedeehitusega, siis võtsin Eesti Taristuehituse Liidus teatepulga üle Sven Pertensilt. Taristuehituse liit organisat- sioonina töötab hästi, on olemas tugev ja töine juhatus. Tänu sellele on inimeste vahetus läinud sujuvalt, kõik igapäevased programmid liiguvad edasi. Ka Sven ise on meie auliikmena lubanud, et aitab igati nõu ja jõuga – teedeehitus on talle südamelähedane ning 12 aas- taga liitu juhtides on ta andnud väga suure panuse ning tunneb valdkonda süvitsi. Hea, kui valdkonnas on selliseid professionaale. Millised teemad on praegu liidu tegevuse fookuses? Kõige põletavam teema on praegu kahtlemata teedeehituse rahas- tamine. Me veel siiralt usume, et riigil jätkub tarkust ja teedevald- konda leitakse juba käesoleva aasta eelarve läbirääkimistel lisa. Koostöös teiste juhatuse liikmetega suhtleme otsustajatega ja üri- tame omalt poolt selgitada, et kui praegusel kujul plaanitud rahas- tuse langus tuleb, siis on mõjud Eesti majandusele, valdkonnale ja sektori tööinimestele väga negatiivsed ning taastumine oleks väga raske ja kulukas. Loodame väga, et omapoolse selgitustööga suu- dame sellesse teemasse veidi tasakaalu tagasi tuua. Mida alarahastus täpsemalt kaasa toob? Nüüd on teada tõde, et teede remondivõlg on suur. See on tekkinud pika alarahastuse tulemusena. Veel suurem on küsimus, mis saab edasi? Kui teha teehoiukava numbrite analüüsi ridade ja seeläbi erinevate tehnoloogiate kaupa, siis selgub, et näiteks asfaldi ja ka- tendiga seotud tegevused vähenevad tunduvalt kiiremas tempos kui terviknumbrid – mahu kukkumine on kahe aasta jooksul sisu- liselt 80%. Minu seisukoht ning väljaütlemine siinkohal on, et as- falditurul terendab ees katastroof. Iga majandusega kokku puutunu mõistab, et umbes 80% turu vähenemist tähendab sektori hävingut.
da ei ole üldse kerge. Kui koolist tulnud insener hakkab ehitusette- võttes tööle, siis tal kulub 3–5 aastat, et professionaaliks saada. Praeguse kava teostudes jääme ilma suurest hulgast spetsialisti- dest. Sisuliselt tühistame olemasoleva kavaga turult ühe tehnoloo- gilise sektori. Mul on väga raske mõista, miks nii teha, seda enam, et 2026. aastal plaanitakse teehoiu rahastust taas hüppeliselt tõsta: selle kahe aastaga hävitatakse üks sektor, sellest loogikast talupoja- mõistusega mõeldes aru ei saa. Meie ülesanne ongi nüüd otsustajatele selgitada, mis juhtub, kui nii aastaid toiminud strateegiaid muudetakse. Alati saab väita era- sektorile, et kohanege, aga siinkohal suurt pilti vaadates on see ikka- gi terve ühiskonna probleem – ühiskonnana maksame kõik hiljem kinni. Kui praegused ettevõtted lõpetavad, siis hiljem lihtsalt ei jää muud üle, kui tuua sisse kompetentsi väljast, välismaine tegija tuleb turule aga juba tunduvalt kallimate hindadega. Teedevaldkonnas on ca 80–85% tööde tellijaks riik ja tegevust erasektori toel kompensee- rida ei saa. Seega on kogu ühiskonna huvides hoida teedevõrgu ra- hastust optimaalsena igal aastal. Ilma toimiva teedevõrguta ei ole elukorraldus Eestis mõeldav. Miskipärast kipume märkama teede olulisust igapäevaelu tagamisel alles siis, kui need on lagunenud või sõitmine takistatud. Mil viisil saaksime luua suuremat stabiilsust? Ma arvan, et vaja on planeerimist. Riigil praegu paraku puudub pikk plaan ja puudub nägemus, kuidas erinevates sektorites investeerin- guid jaotada – näiteks maanteed, raudteed, kaitserajatised jne. Riik peab planeerima nii ressurssi kui ka piirkondlikke mahte. Suheldes eri riigiametitega tundub mulle, et hetkel pole asutust, kes näeks ja võtaks oma kohustusena riiklikku strateegilist planeerimist. Loodan, et eksin.
HEA TEADA: Eesti Taristuehituse Liit (endise nimega Eesti Asfaldiliit) on mittetulundusühing, kes ühendab teehoiuga tegelevaid või sellega seotud Eestis registreeritud juriidilisi isikuid ja üksikisikuid vabataht- liku liikmeksoleku alusel. Eesti Taristu- ehituse Liit asutati 5. juunil 1991. aastal.
Liidu eesmärk on teedevaldkonna tegevuse ning arengu toetamine.
Kõige hullem on asjaolu, et kaotame kompetentsi. Inimesed on sun- nitud sellest valdkonnast lahkuma ning kompetentsi hiljem taasta-
51
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook