MAA
tasandil. Korralik roheline mõtteviis eeldab nii riigi tahet kui ka seadusandlusesse viidud sätteid. Näiteks kasu- tatakse muudes riikides segudes freespuru tunduvalt suuremas mahus kui meil. Taaskasutus on oluline märk- sõna rohepöörde juures, ent siin takistavad meie praegu- sed normid innovatsiooni. Oleme seda teemat Kliimaministeeriumis arutamas käi- nud ja huvi muutusi luua on olemas – loodame, et koos- töös riigi esindajate, ettevõtete ja liiduga õnnestub seadus- andlikud muudatused kiiresti ellu kutsuda. Praegu pole me otsest tõrget ministeeriumi tasemel kohanud, muutused aga võtavad aega. Tänapäevases maailmas peab muuda- tusi kiiremini ellu viima! Kas ja kuidas toetate väärtuspõhiste hangete levimist? Igal juhul on see tänuväärne tegevus – Sindi–Lodja silla alliansshange on piloothange. Loodan, et sellest tuleb positiivne kogemus kõigile osalistele. Põhjamaade kogemustele tuginevalt on arusaam, et võib- olla peaks hange olema suurem kui 8–10 miljonit: kui liiga väikestel objektidel püüame niisugust mõtteviisi muuda- tust piloteerida, siis on oht, et kõiki alliansshanke võlusid ei saagi rakendada. Ootame nii töövõtjate kui ka Transpordi- ameti tagasisidet selle hanke edenemisest. Oma liidu liik- metelt oleme saanud tagasisidet, et kõik on senini suju- nud – järgmine läbirääkimistevoor seisab ees. Kindlasti tuleb tunnistada, et Eesti turul on üks üldine probleem, nimelt senised riigihanked on rõhunud odava- ma pakkumise võidule. Odavaim pakkumine ei pruugi olla parim – seega väärtuspõhiste hangetega tuleb rohkem tegeleda, see on tulevik.
Foto: Julia-Maria Linna
Ohutus: meie inimeste ohutuse nimel tuleb tagada teedevõrgu arengule stabiilne rahastus, mis vastab riigi enda uuringutes välja toodud vajadusele. Me peame saama ühiskonnana liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu langema. Me oleme nii väike riik, et me ei tohi kaotada ühtegi elu liikluses põhjusel, et raha ei ole. See tähendab muuhulgas ka 2 + 2 maanteede välja- ehitamist Euroopa Liidu ees võetud kohustuste järgi. 2024. aastast peaks riigimaanteede rahastamine olema vähemalt 400 miljonit eurot aastas. Ainult sel moel saab tagada riigiteede säilitamise nii, et remondivõlg ei suurene ning riigiteid saaks arendada plaanide kohaselt. Majandus: läbi investeeringute taristusse elavdame majandust. Näiteks on Soomes tehtud uuring „Kvali- teetse teedevõrgu suunas“ näidanud, et iga kord, kui taristu ehitamiseks ja hooldamiseks kasutatakse miljon eurot, tekib juurde keskmiselt 15 töökohta ja tihti omavalitsusse endasse. Taristutööde ahelas saavad tööd projekteerijad, ehitustoodete valmistajad ja ehitajad. McKinsey uuringu järgi tõstab üks taristusse investeeri- tud euro riigi SKPd 20 sendi võrra. Soomes läbiviidud uuringud näitavad, et taristuehitusse pandud eurodest tuleb otseselt majandusringlusse tagasi 32%. Seega on kokkuvõttes taristuehituse mõju palju laiem, kui vaid sile asfalt, kuigi ka see on väga oluline ja tänapäeval tegelikult elementaarne. Rohepööre: riigipoolne pikk plaan on vajalik, et tagada taristuehituse üleminek rohelistele tehnoloogiatele ja innovaatilisemate ning säästlikumate lahenduste kasu- tuselevõtt: et seda saavutada, tuleb alates 2024. aastast alustada järkjärgulise üleminekuga väärtuspõhistele riigihangetele teedeehituses. HEA TEADA: Kolm mõtet Indrek Pappelilt
1.
2.
Millised on teie soovitused või soovid Transpordiametile?
Me näeme, et seisame ühise asja eest. Kõik mõistavad, et teedeehitusse on vaja pikka plaani, on vaja tagada finantseerimise kindlus. Oluline on, et iga ametnik tun- neks, et tema töö on ühiskonnale väärtuslik ja seistaks veelgi julgemalt selle tõdemuse eest, et meie teedevõrk on Eesti majanduse alustala ja vereringe. Ma soovin Transpordiameti inimestele julgust ja enese- kindlust seismaks oma valdkonnas jätkusuutlike ja ambit- sioonikate otsuste eest! Leian, et lisaks kärpekavale on kohe vaja teha ka inves- teeringute kava, sest ainult kärpides riigi majandus ei elavne, ent investeerides lisandub ka riigieelarvesse raha ja seeläbi tagame arengu.
3.
54
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook