Liivi Tamm , Teejuhi kaasautor
„Eks kahtlemisi ikka on, et „kas nii ikka saab“, kas töövõtja ning tellija on valmis asju teisiti korraldama, mismoodi toimib mudel, kus projektlahenduse loomisel ja valimisel on kaasatud tellija,“ kirjeldab Transpordiameti ida teehoiu osakonna juhataja Anti Palmi . „Soomes on seda hankemudelit edukalt kasutatud: lepinguosalised teevad suuremat koostööd, kui meie siin harju- nud oleme, ning kokkuvõttes leitakse nii parimad lahendused.“ Eestis on uue hankemudeli vastu huvi üles näidanud ka Riigi Kinnisvara AS ja Tartu linn, ent esimene pääsuke läheb töösse just Transpordiameti eestvedamisel: nimelt on plaani võetud Sindi–Lodja silla ehitamine, mis asub Pärnu–Tori riigimaanteel Pärnu linnas ning ületab Reiu jõge. Alliansshanke tulemusena tekib projektimeeskond, kes projekteerib silla ja kaasneva liiklus- keskkonna, seejärel hakatakse ehitama. Põhjalik hankemenetlus „Praegu töötame hanke korraldusliku poolega: kuna leping on suures osas usaldusel põhinev, siis on nii hanke liik kui ka protseduurid seal sees samuti võimalikult põhjalikud. Nii saame olla kindlad, et partner on usaldusväärne,“ iseloomustab Anti Palmi. „Menetlemine võtab tavapärasest rohkem aega, on ju tegu uue lähenemisega nii meie kui ka töövõtja jaoks. Oleme sellega arvestanud, nii on pakkujail aega teemasse süveneda, et
Anti Palmi
Transpordiameti ida teehoiu osakonna juhataja
mitte eksida ja kõik hästi ette valmistada. Jätsime ka endale igasse etappi varuaega, et jõuaksime kindlasti hea tulemuseni.“
Sindi–Lodja silla hange kuulutati välja 3. aprillil 2023 ja lepingu sõlmimiseni jõutakse tõenäoliselt novembrikuus – seega võtab hankemenetlus aega seitse kuud. Eelnevalt töötati pooleteise aasta jooksul koostöös konsultandiga välja põhimõtted, mida hanke kokkupanekul silmas pidada tuli: uudse lähenemise puhul on esi- meseks sammuks ikka õppimine, et nii jõuda sobiliku hanke kokku- panekuni. „Eestis on kogu kontseptsioon võõras, eesmärk on jõuda parima võimaliku partnerini, ent me ei saanud üks ühele Soome hankekriteeriume üle võtta, neid tuli kohaldada meie praktika ja seadusandlusega,“ selgitab Palmi. Sindi–Lodja silla projekti esimestel tutvustustel oli ettevõtete huvi suur, pakkumist esitada soovisid lõpuks kolm ettevõtet: „Põhjus ka selles, et Sindi–Lodja sild on üsna pikk, üle 100 meetri, selliseks tööks sobiliku kvalifikatsiooniga meeskondi Eestis palju polegi,“ põhjendab Palmi. Tänaseks on esimene pakkumiste hindamine läbitud ja lepingu- tingimuste arutelud kõigi pakkujatega toimunud, nüüd esitatakse lõplikud pakkumised. Oktoobri alguses toimub lõplik pakkumuste hindamine, mille raames toimuvad nn arendustöötoad: ettevõtjatele antakse reaalseid Sindi–Lodja sillaga seotud ülesandeid ja vaada- takse, milline on pakkujate koostöövõimekus. „Koostöövõimekuse pealt tekkinud hinnangud on osa lõplikust hinnangust, vaatame, kuidas läheb,“ sõnab Palmi. Hindamiskriteeriumid paigas Kaalukausi langemisel sobiva partneri kasuks annab hindamis- kriteeriumitest 40% hind (ettevõtted pakuvad hinnamarginaali, mitte lõpphinda), 20% annab varasemate tööde referents ning 40% tekib arendustöötubadest, kus fookuses kaasuse lahendamine, samuti hinnatakse projektijuhtimist ja koostöövõimekust – seega palju selgubki alles arendustöötubades. Alliansshangete plussina nähakse võimalust maandada riske avatult suheldes – kui kerkivad probleemid, näiteks tõusevad kriisi tõttu sisendhinnad või tekivad muud takistused, siis aitab selline lepinguformaat riske maandada ning jõuda õiglase tulemuseni kõigi osaliste jaoks.
Sindi–Lodja silla hanke eeldatav maksumus on kümme miljonit eurot ning silla projekteerimine ja ehitamine kestab kokku eeldatavalt kolm aastat.
„Vaadates visioonidokumente on selge, et riik soovib allianss- hangete osakaalu suurendada, ka ettevõtetel on selline soov. Praegu
71
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook