KOMMENTAAR
Ele Reiljan , arendusteenistuse direktor rendusteenistus loodi 2021. aasta juulikuus A mitme struktuuriüksuse baasil. Enamik meie projektidest on sellised, kus löövad kaasa ka teiste üksuste inimesed. Seega ei kajastameie eelmise aasta tulemused mitte ainult ühe teenistuse tööd, vaid on ellu viidud koostöös paljude osalistega. Eelmise aasta kokkuvõttes tõime esile strateegia- protsessi ja intelligentsete transpordisüsteemide pro- jektide tutvustused. Olulised muutused olid ka IT-aren- duste valdkonnas, kus astusime suure sammu edasi meremeeste infosüsteemiga MIS, laevade infosüstee- miga LIS ja teede elutsükli infosüsteemiga TEET. Teistes valdkondades pühendasime palju tähelepanu sisemiste protsesside korrastamisele ja transpordi- liikideülese ühtse lähenemise loomisele. See aitab eelkõige meie majasiseseid protsesse korrastada – meil on üks ühtne teenuste puu, aktiivne töö käib juhendite üleviimisega ühtsesse keskkonda ja klienti- delt tagasiside küsimise meetodite ühtlustamisega. Vaatame järjest üle andmeraporteid ja otsime võima- lusi automatiseerimiseks. 2022. aasta olulisemad teemad on arendusteenistuse vaatest Transpordiameti efektiivsusprogrammi koor- dineerimine ning IT-, andme- ja kanalite strateegia loo- mine ning elluviimisega alustamine. Selle aasta IT-arenduste eelarve on suurem kui kunagi varem, see- pärast loodame, et eestimaalased saavad sel aastal mitme rõõmustava üllatuse ja aega säästva uue lahen- duse osaliseks.
Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Interregi Kesk-Läänemere prog- rammi kaudu.
Jätkasime seni mahult suurima targa taristu projektiga E265 ITS Tallinna ringteel, mida kaasrahastab Euroopa ühendamise rahastu. Sõlmisime lepingud Tallinna ringtee algusest kuni 30. kilomeetrini ulatuval lõigul muutteabega liiklusjuhtimissüsteemi ehitamiseks, sõiduki ja taristu vahelise side (V2I/I2V) katsetamiseks ning turva- lise ja nutika sajakohalise veokiparkla rajamiseks Venekülasse. Alustasime teeilmajaamade võrgu rekonstrueerimisprojektiga, mil- le käigus asendame kolme aasta jooksul kõik vananenud teeilma- jaamad kaasaegsete seadmetega. Projekti tulemusel paraneb teeilmajaamade andmete kvaliteet, mis võimaldab teehooldes teha veel tõhusamaid otsuseid liiklusohutuse tagamiseks iga ilmaga. Projekti jaoks on taotlemisel ka osaline ELi toetus. Lisaks viisime ellu mitu väiksemat ohutusega seotud kohalikku lahendust. Näiteks rajasime Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee alguses asuva Papiniidu madala avaga sillale veokite kõrgus- hoiatussüsteemi, mis tuvastab optiliste andurite abiga kõrgus- piirangu ületuse, hoiatab veokijuhti ja käivitab punased foorituled. Nutikas lahendus kaitseb silda kahjustuste eest ja suurendab ka kaasliiklejate ohutust.
129
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook