Transpordiameti uus digiajakiri Teejuht kajastab ameti kõiki tegevusvaldkondi: merendust, maanteid ja lennundust. Ajakirjas leiab kaasahaaravat lugemist nii erialaspetsialist kui ka lihtsalt huviline.
KEVAD 2022
NR 1
Transpordiameti suur aasta kokkuvõte!
ÕHK
MAA
VESI
Droonid tänapäeval ja tulevikus Enel Rand: lennundus hakkas mind huvitama juba lapsepõlves Lennundus näitab taastumise märke Püüeldes ohutult taevastesse kõrgustesse
Erik Ernitsa teekond kahju- käsitlemisest liikuvuse kavanamiseni Ajutise liikluskorralduse lipulaev väärtustab teetööliste ohutust Alan Muruväli: otsime iga päev kulude kokkuhoiu võimalusi Milline on ilm teeilmajaamade vahel?
Vlaanderen is maritiem – Flandria on mereriik EVA-316 klassitaastusremont Karl Kolk – mees, kes aitas Richard Bransonil unistust ellu viia Külmveolast lõunapoolkeralt Merekeele nõukoda terminite võrgus
JUHTK I R I
Hea lugeja, tere tulemast pardale!
Laura Tammeorg
Foto: erakogu
Laura Tammeorg , Transpordiamet
inu arvutiekraanil on Transpordiameti digiajakirja esimene S ahjusoe number. Nii nagu Vargamäe Andres oli oma esi- mese põllukraavi kaevamisel rõõmu ja elevust täis, nii oleme ka meie õnnelikud, et saame teieni tuua uue ja kaua oodatud digiajakirja, mis kajastab Transpordiameti kõiki tegevus- valdkondi: merendust, maanteid ja lennundust.
Digiajakiri hakkab ilmuma neli korda aastas ning seda saab lugeda Transpordiameti kodulehelt või selle failina oma arvutisse laadida. Ajakirjast leiab kaasahaaravat lugemist nii eriala- spetsialist kui ka lihtsalt huviline. Kajastame selles erinevaid transpordi ja liikuvuse arengusuundi ja tegevusi, uurimistulemusi ning olulisemaid üritusi ja konverentsidel arutatud teemasid, tutvustame huvi- tavaid persoone ning jagame teadmisi liiklus- ohutusestmaal, vees ja õhus. Digiajakirja esimeses numbris avaldameTranspordi- ameti esimese tegutsemisaasta kokkuvõtte, vaatle- me, milliseid uuendusi tõi e-teenindus meie klienti- dele, mis valdkonnad on meie investeeringute abil arenenud ja milliseid väljakutseid tõi meie esimene aasta üheskoos tegutsedes ning kuidas oleme need seljatanud. Seda ajakirjanumbrit kokku pannes mõtlesime nii neile, kes tahaksid lugeda midagi väga spetsiifilist, kui ka neile, kes ei pruugi olla mingi kindla valdkonna spetsialistid, aga sooviksid Transpordiameti tegevu- se ja valdkondadega kursis olla. Loodame, et iga lugeja leiab endale uuest ajakirjast midagi huvi- pakkuvat. Soovime, et meie uus digiajakiri jõuab iga huvilise e-postkasti. Kui Sa soovid vormistada ajakirja püsi- tellimuse, anna sellest palun teada aadressil press@transpordiamet.ee või täida sooviavalduse vorm . NB! digiajakiri on kõigile tasuta. siin
„Kunagi polnud Andres oma tööst nii- sugust lõbu tundnud, kui tundis selle esimese põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel omalt põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tule- vikuski. Selles oli nagu mingisugune esimese armastuse õnnevärin ja joo- vastus, millest on aimu ainult sellel, kes seda ise millalgi tundnud." Anton Hansen Tammsaare
Kuna Transpordiameti üheks eesmärgiks on teha ise ja suunata teisi tegema keskkonnasõbralikke valikuid, nii et meie töö tulemusena väheneks jalajälg, otsustasime viia oma varase- CO 2 mad väljaanded ja trükised üle uuele kujule. Seetõttu hakkab ka meie ajakiri alates 2022. a märtsikuust ilmuma vaid elektrooni- liselt. Nagu Sa ilmselt juba märkasid, on uue digiajakirja nimi Teejuht. See sümboliseerib abimeest teel olijale, olgu selleks siis vee-, õhu- või maantee. Me kõik oleme pidevalt liikumises ja Transpordi- ametil on selles väga oluline roll – saata Sind sel teel.
Head lugemist ja ilusat alanud kevadet!
2
TEEJUHT / NR 1
Väljaandja: Transpordiameti kommunikatsiooni- ja turundusosakond Ajakirja tellimine: Ajakirja on võimalik tellida ja lugeda veebis:
Lisainformatsioon:
Kaanefotod: Transpordiamet Projektijuht: Laura Tammeorg Küljendus: Deko Disain OÜ
press@transpordiamet.ee
www.transpordiamet.ee/digiajakiri/püsitellimus
Teejuht on Transpordiameti digiajakiri, mis ilmub alates 2022. aasta kevadest ning mis kajastab kõiki Transpordiameti tegevusvaldkondi: merendust, maanteid, liiklusohutust ja lennundust.
Enne digiajakirja lugemist tutvu palun kõigi võimalustega!
13
15
11
14
1
2
3
4
5
6
7
8
9
12
10
9. Kuva ajakirja täisekraanil või lahku täisekraani vaatest. 10. Märksõna otsing. Saad otsida kogu ajakirjast soovitud artikleid märksõna järgi. 11. Saab liikuda järgmisele lehele või tagasi eelmisele. 12. Vaatan videot. 13. Video. 14. Ava link. 15. Vaata suuremalt.
1. Sisukord. Kuvatakse vasakul. Samale nupule klikates saab sisukorra sulgeda. 2. Sisulehtede pisipildid. Kuvatakse vasakul. Samale nupule klikates sulgub. 3. Lisamärkmeid. 4. Jaga. Saab jagada konkreetset lehte või kogu ajakirja. 5. Prindi. Saab printidamärgitud lehed või kogu ajakirja. 6. Lae alla. Saab laadida arvutisse PDF-vormingus kogu ajakirja või avatud lehe.
7. Lülita lehekeeramise hääl sisse või välja. 8. Suumi artiklit suuremaks või väiksemaks.
3
TEEJUHT / NR 1
VESI Karl Kolk – mees, kes aitas Richard Bransonil unistust ellu viia
8
12
TOP 10 ajaloo kuulsaimat laeva
8
42
15
Väikelaevadega seotud õnnetuste põhjused ja viisid, kuidas neist hoiduda
16
Tuletorne külastas 2021. aastal 101 888 inimest
18
Külmveolast lõunapoolkeralt
25
EVA-316 klassitaastusremont
28
Parvlaevaga reisijate arv jõudis koroonaeelsele tasemele Vlaanderen is maritiem – Flandria on mereriik Tänavu selgub, milline uus parvlaev suursaarte ja mandri vahel sõitma hakkab
30
25
48
34
35
Meremeeste diplomite väljastamine kolis Heli tänavale Merekeele nõukoda terminite võrgus
36
80
30
4
TEEJUHT / NR 1
ÕHK
MAA
42
Erik Ernitsa teekond kahju- käsitlemisest liikuvuse kavandamiseni Alan Muruväli: otsime iga päev kulude kokkuhoiu võimalusi Urmas Konsapile meeldib tundmatus kohas vette hüpata
100
Eesti uus esindaja Eurocontrolis Enel Rand: lennundus hakkas mind huvitama juba lapsepõlves USA droonifirma asutas Tartusse oma Euroopa peakorteri Droonilennutajatele tuttav Tsoon 9 läks ajalukku Pärnu saab suveks lennuühenduse Helsingiga
48
103
100
54
104
61
2021. aasta teedeehitus- objektid tellija pilgu läbi Liiklusinfo kvaliteet ja edastamise kiirus sõltub
105
68
106
Lennundus näitab taastumise märke
andmesisestaja motivatsioonist
108
Lennuakadeemias algab sel sügisel õppetöö kahel rahvusvahelisel õppekaval Püüeldes ohutult taevastesse kõrgustesse
72
Milline on ilm teeilmajaamade vahel? Transpordiamet katsetab massiandmete automaatse edastusega e-veoselehti
76
110
114
106
Droonid tänapäeval ja tulevikus
80
Ajutise liikluskorralduse lipulaev väärtustab teetööliste ohutust
86
Morten Talviste: objektil tuleb olla kärme kohaneja
116
Transpordiameti 2021. aasta kokkuvõte
88 94
Mida rääkida lastele teedest?
Maanteemuuseumis saab näha käsijuhtimisega invaautot Liiklusohutuskampaania „Kui oled roolis, pane telefon puhkama“
Kliki pealkirjale ja loe lähemalt!
96
114
5
TEEJUHT / NR 1
VESI
VESI
Foto: Transpordiamet
8
Flandria on mereriik Veebruari keskel käidi tutvumas Belgia riigilaevastikuga, mis teenindab politseid, tolli, kesk- konnakaitset, SARi, teadustöid, parvlaevandust, lootsindust, hüdrograafe, poitöid, mereõppe- asutusi ja paljutki veel juba möödunud sajandist. MERENDUS 30
25
PERSOON
LAEVANDUS
Kuressaares sündinud Karl Kolk on suure osa oma elust veet- nud merel, sõites suurtel reisi- laevadel, purjetades end mitme- kordseks maailmameistriks ja aidates tuntud Briti ettevõtjal Richard Bransonil üht pika- aegset unistust ellu viia. Richard Bransonil unistust ellu viia Karl Kolk – mees, kes aitas
Mullu kevadel läbis mitmeotstarbe- line laev EVA- 316 BLRT Grupi laevaremonditehases klassi- taastusremondi, mis tehti vastavalt laeva eluea pikendamise programmile. EVA-316 klassitaastus- remont
6
TEEJUHT / NR 1
Kliki pealkirjale ja loe lähemalt!
SELLES NUMBRIS
8
Karl Kolk – mees, kes aitas Richard Bransonil unistust ellu viia Riina Kallas TOP 10 ajaloo kuulsaimat laeva Laura Tammeorg Väikelaevadega seotud õnnetuste põhjused ja viisid, kuidas neist hoiduda Rait Prits Tuletorne külastas 2021. aastal 101 888 inimest Laura Tammeorg Külmveolast lõunapoolkeralt Peedu Kass EVA-316 klassitaastusremont Talvi Simmo, Laura Tammeorg Parvlaevaga reisijate arv jõudis koroonaeelsele tasemele Riina Kallas Vlaanderen is maritiem – Flandria on mereriik Taavi Audo Tänavu selgub, milline uus parvlaev suursaarte ja mandri vahel sõitma hakkab Erki Varma Meremeeste diplomite väljastamine kolis Heli tänavale
12 15
8
16
18 25 28
25
30
34
35
36
Merekeele nõukoda terminite võrgus Malle Hunt
30
Toimetaja: Laura Tammeorg, Laura.Tammeorg@transpordiamet.ee Keeletoimetaja: Malle Hunt
7
TEEJUHT / NR 1
VESI
Scarlet Lady ehitusel Fincantieri laevatehases Genovas.
PERSOON
Karl Kolk – mees, kes aitas Richard Bransonil
unistust ellu viia
Fotod: erakogu
Riina Kallas , Transpordiamet
Kuressaares sündinud Karl Kolk on suure osa oma elust veetnud merel, sõites suurtel reisilaevadel, purjetades end mitmekordseks maailmameistriks ja aidates tuntud Briti ettevõtjal Richard Bransonil üht pikaaegset unistust ellu viia. una Karli vanaisa oli kalur ja isa ning onu sõitsid merd, peab K ta üsna loomulikuks, et temagi tee kulges liivakastist jaht- klubisse purjetama, jahtklubist mereakadeemiasse ja sealt edasi jubamerele. „Mereakadeemias õppisin tüürimehe erialal, mille lõpetasin 2002. aastal. Sellega paralleelselt omandasin EBSis ehk Estonian Business Schoolis aasta hiljembakalaureusekraadi rahvusvahelises ärijuhtimises,“ räägib ta ja nendib, et kuigi teisel erialal ei ole ta töötanud, on iga kogemusmillekski hea.
Matšpurjetamise maailma edetabelis on Karli meeskond kohal 9ndal
Euroopa purjetamise meistrivõistlustel on ta tulnud neljal korral teiseks ja korra kolmandaks.
8
TEEJUHT / NR 1
Kruiisilaev veab Elva jagu inimesi Kruiisilaeva laevapere koosneb reeglina umbes 1500 kuni 60 erineva rahvusega inimesest. Arvestades, et reisijate arv ulatub 400–4500 inimeseni, võib ühel laeval viibidamõnikord rohkemkui Elva linna jagu inimesi. Levinud arvamuse, et luksuslikel reisidel käivad enamasti vaid „vanad, rikkad ja kobedad“, lükkab Karl kindlalt ümber. „Kruiisidel käivad kõik: noored ja vanad, rikkad ja vähem rikkad, kobedad ja vä- hem kobedad,“ ütleb ta. „Pigem sõltub valik konkreetse reisi pikku- sest ja sihtkohtadest, samuti ka reisikorraldajast ja laevaoperaa- torist, kes konkreetselemerematkele tulevad.“ Elukogenumad inimesed eelistavad tema sõnul pikemaid sõite, lühematele tulevad noored ja lastega pered. Bransoniga õlg õla kõrval Pärast Disney kruiisilaevu töötas Karl mõnda aega vanemtüüri- mehena Norwegian Cruise Line'is ja luksuslikke jõekruiise pakkuvas Crystal River Cruisesis superintendandina, kuni asus töötama kõrgel kohal Richard Bransoni ärikontserni kuuluvas kruiisifirmas Virgin Voyages, vastutades kapteni abina laeva ohutuse – laeva ohutusvarustuse korrasoleku, meeskonna koolitamise ja häire- olukorraks ettevalmistamise, aga samuti ka reisijate ohutusalase juhendamise– eest.
Mereakadeemia kaudu tekkis Karlil 2000. aastal võimalus minna praktikale Taani lipu all sõitvale kemikaalitankerile Sichem Asia ja kuna ta näitas end seal heast küljest, siis pärast esimest prakti- kakuud pakuti talle juba töödmadrusena. Päris esimene töökoht see ei olnud, sest juba gümnaasiumi ajal töötas Karl purjetamis- treenerina. Seejärel tekkis juba ridamisi uusi võimalusi töötada erinevate laevakompaniide heaks: BGI gaasitankeril, Tschudi Ship Manage- menti kemikaalitankeril, kasiino-, segalasti- ja veeremilaeval, Tallinki ro-pax-laeval ja Saaremaa Laevakompaniis projektijuhina Sillamäe– Kotka ro-pax-laevaliini käivitamisel. Alates 2007. aastast töötas Karl aastaid kruiisilaevadel, seistes hea, et lõbusõidul olevad reisijad saaksid nautida puhkust ja neil oleks turvaline olla. Muinasjutulised Disney Cruise Line'i laevad viisid teda vahitüürimehena Bahama saartele ja Kariibidele, kus ta külastas sealseid paljude eestlaste jaoks endiselt kaugeid ja eksootilisi riike. Paraku ei saa puhkust nautida matkelaeval töötavad meremehed, sest vastutus on suur. „Selleks et puhkajatel oleks lõbus ja turvaline, on laevas märkimisväärse suurusega meeskond, kes selle nimel ööpäev läbi tööd teeb ja see töö on 24/7 töö sõna otseses mõttes,“ nendibKarl.
Norwegian Cruise Line`ile kuuluv reisilaev Norwegian Breakaway Kariibi mere saarel Saint Thomasel.
9
TEEJUHT / NR 1
VESI
Disney Wonderi kuivdoki remont 2009. a oktoobris Freeportis Bahamal. Pildil on Karl (keskel) koos turvameeste Tomi (vasakul) ja Bobiga.
Norwegian Breakaway lahkumine New Yorgist 2017. a septembris.
Virgin Voyagesile kuuluv Scarlet Lady Genova ankruplatsil 2020. a sügisel.
10
TEEJUHT / NR 1
Branson teatas 2014. aastal, et plaanib siseneda ka puhkusereiside turule. Aasta hiljem lõi ta käed Itaalia laevatootja Fincantieriga, kellega sõlmiti kokku 2,55 miljardit dollarit maksma läinud tehing kolmele Kariibi merel seilavale laevale, mis mahutaks 2800 reisijat ja 1150 laevapere liiget. „Olin Bransoni kruiisifirma esimese laeva Scarlet Lady esimeses meeskonnas, kelle ülesandeks oli tehases ehituse viimases faasis teha omaniku- järelevalvet ja valmistada laev ette selle vastuvõtmi- seks ja opereerimiseks,“ räägibKarl. Paraku langes selle 17 teki ja 1408 kajutiga 277,2 meetri pikkuse laeva üleandmine 2020. aasta veebruaris kokku n-ö koroona aja algusega, mistõttu tuli laeva käikulaskmist pidevalt edasi lükata ja teha korrektiive nii laeva opereerimisel kui ka konstrukt- sioonis. Esimene reisijatega reis toimus alles 2021. aasta augustis. Sellest hoolimata jõudis Karl lepingu lõpuni oma meeskonnaga tegeleda laeva garantiitööde ja järgmise laeva Valiant Lady laeva- pere ohutusalase ettevalmistamisega. Briti miljardäri ja transpordivaldkonna ühe entusiast- likuma novaatori Bransoniga kohtus Karl kohe esimesel tööpäeval jamitmel korral ka hiljem. „Sir Branson on oma kruiisifirmast väga pikalt unis- tanud ja sarnaselt kõigile tema varasematele ettevõtmistele on tal plaan kruiisi kui puhkuse veetmise kontseptsiooni radikaalselt muuta,“ räägib ta. „See mõte ei ole tal kindlasti soiku jäänud, pigem on tulnud seda vastavalt maailmas valitsevale pandeemiaolukorrale pidevalt kohandada ja leida uusi lahendusi.“ Praegu lubab USA tervisekaitse amet reisilaevu opereerida maksimaalselt 50protsendilise reisijate täituvusega. Scarlet Lady sõidab neil tingimustel Miamist algavatele 4–5päevastele kruiisidele Kariibi merele. Laev on mõeldud vaid täiskasvanutele, teenindades reisijaid alates 18. eluaastast. Valiant Lady ootab hooaja algust Vahemerel. Käesoleva aasta teises pooles peaks Bransoni laevakompaniil valmima kolmas kruiisilaev. Taas kodumaal Erinevate asjaolude kokkulangemisel eelistas Karl möödunud aastal jätkata tööd kodumaal. Ka Eesti laevanduses leidub „keerulisest ajast“ hoolimata põnevaid laevaehitusprojekte, millega Karl Trans- pordiameti laevastikuosakonnas projektijuhina tihedalt kokku puutub. Meremehe pikemast kodus olemisest tunnevad rõõmu kahtlemata pereliikmed. Karli peres kasvab kaks poega, neist üks kahe- ja teine nelja-aastane. „Merd on sõidetud enne mind ja sõidetakse ka edaspidi. Eks meil kõigil ole teatud mõttes raske
Ka Eesti laevanduses leidub „keerulisest ajast“ hoolimata põnevaid laevaehitusprojekte, millega Karl Transpordiameti laevastikuosakonnas projektijuhina tihedalt kokku puutub.
esmaspäeva hommikul tööle minna ja perest mõneks tunniks eemal olla. Kuid samas on rõõm ju õhtul jälle kodus koos olla,“ ütlebKarl. Meremehe elukutse puhul on sinna n-ö ühte mine- misse pandud vähemalt kolme kuu tööpäevade ja ka puhkepäevade minemise raskus. „Samas on kogu taaskohtumise rõõm koondatud sellesse ühte päeva, mil lõpuks koju tuled,“ kirjeldab Karl ja tõdeb, et ilmselgelt selline elukorraldus igaühele ei sobi ja ilma lähedaste toetuse ning mõistmiseta ei oleks see võimalik. Kõige pikem aeg, mis tal on tulnud kodust järjest eemal olla, on kestnud üle poole aasta. Lisaks põnevale tööle on Karli kireks kogu elu olnud purjetamine. Isegi sel määral, et ta on pidanud purjetamise tõttu tööst loobuma. Tänu nii suurtele ohverdustele on ta aga saanud treenida ja osaleda võistlustel. Erinevates paadiklassides on Karl tiitlivõistlustel jõudnud koos purjemeeskonnaga esimese kolme sekka kümnel korral, olnud seejuures maailma- võistlustel kahel korral esimene ja kolmel korral kolmas. Viimati krooniti ta koos meeskonna- kaaslastega maailmameistriks Platu 25 jahiklassis eelmise aasta suvel . Euroopa pur jetamise meistrivõistlustel on ta tulnud neljal korral teiseks ja korra kolmandaks. Rahvusvahelise purjetamis- föderatsiooni matšpurjetamisemaailma edetabelis hoiabKarli meeskond praegu üheksandat kohta. Kas ka pojad hakkavad huvi tundma purjetamise ja meresõidu vastu, näitab aeg. „Minu jaoks on oluline pigem see, et nad terved püsiksid ja küll nad siis leiavad elus oma tee …“ sõnabKarl.
11
TEEJUHT / NR 1
VESI
9
AJALUGU
Mayflower
TOP 10 ajaloo kuulsaimat laeva
Mayflower (eesti keeles Maiõis) oli inglise purjelaev, mis toimetas 1620. aastal esimesed puritaanlased Plymouthist üle ookeani „Uude Maailma”. Selle reisijad hakati kutsuma palveränduriteks, sest nad otsisid uut elu – mõned otsisid usuvabadust, teised aga uut algust. Raske merereis kestis 10 nädalat. Laeval oli 102 reisijat ja 30 meeskonnaliiget. Mayfloweri meeskond veetis talve laeval viibinud palverändu- rite juures ja naasis Inglismaale 5. aprillil 1621. Mayfloweri saatus on teadmata. Mõned ajaloolased väidavad, et see lammutati puidu saamiseks. 1957. aastal ehitati Inglismaal algse laeva koopia.
Laura Tammeorg , Transpordiamet
Igal laeval on oma lugu, mis tuleneb tema saatusest. Need kannavad endas oma ajastu saladusi, kuid mõnda neist ei unustata kunagi ja nad elavad edasi lugudes. Tutvus- tame kümmet kõigi aegade kuul- saimat huvitava ajalooga laeva.
8
H. L. Hunley
Fotod: Adobe Stock
10
Santa Maria
H. L. Hunley õhuringlussüsteem ei töötanud või katkes, kui 1864. aastal allveelaev uppus.
1863. a ehitatud Ameerika allveelaev oli mõeldud mereväe laevade uputamiseks ja sadamate blokeerimiseks. Katse- tuste ajal uppus see kaks korda ja katsetuste käigus hukkus 13 meeskonnaliiget. 17. veebruaril 1864 ründas ja uputas see sõjalaeva USS Housatonic, kuid ei elanud ise samuti rünnakut üle ja uppus koos kaheksameeskonnaliikmega. Kokku kaotas lühikese karjääri jooksul H. L. Hunley kolmes uppumises elu 21meeskonnaliiget. Allveelaev leiti 1995. aastal ja tõsteti üles 2000. aastal. Seda saab näha Lõuna-Carolinas Warren Laschi looduskaitse- keskuses. Rohkem informatsiooni allveelaeva kohta näed siit.
Christoph Kolumbuse (hispaania keeles Cristóbal Colón) lipulaev, millega ta alustas oma esimest merereisi. Santa Maria oli umbes 18 meetrit pikk veeväljasurvega ca 150 tonni. Laeval oli kolmmasti, millest igaüks kandis ühte suurt purje. 1492. aasta detsembris sõitis laev Haiti lähedal karile ja läks järgmisel päeval põhja. Laevast järele jäänud osadest laskis Kolumbus ehitada väikese sadama, millele pandi nimeks La Navidad (jõulud). Christoph Kolumbuse (hispaania keeles Cristóbal Colón) kolm laeva Nina, Pinta, Santa Maria. ~
12
TEEJUHT / NR 1
7
päästa. Vrakk lebab endiselt Pearl Harbori lahe põhjas USS Arizonamemoriaali all. 30. mail 1962. a kõigile Pearl Harbori rünnaku käigus hukkunutele pühendatud mälestusmärk laiub Arizona lahingulaeva kohal, kuid ei puuduta laevakere.
Victory (HMS Victory)
5
Lahingulaev Bismarck
II maailmasõja üks võimsamaid lahingulaevu oli sakslaste ehitatud lahingulaev Bismarck. Massiivset laeva peeti uppumatuks. See tohutult suur ajalooline sõjalaev, 251mpikk ja suurima kiirusega 30 sõlme, sai oma nime kantsler Otto von Bismarcki järgi. Bismarcki hävitamiseks saadeti 1941. a Atlandile hulk Briti sõjalaevu. Lennukitorpeedodega vigastatud Bismarck uputa- ti 27. mail lahingulaevade King George V ja Rodney suurtüki- tulega ning ristleja Dorsetshire torpeedodega. Viimane rünnak viis sakslaste laeva uppumiseni. Bismarckil hukkus 1977meest, pääses 115. 1989. aastal avastas Ameerika okeanograaf Robert Ballard Bismarcki vraki. Samamees avastas kaTitanicu vraki.
Lühend HMS tähendab Her Majesty's Ship ja näitab selle kuulumist kuningannalikku mereväkke. Seda peetakse üheks suurimaks puidust sõjalaevadest, mis eales on ehitatud. Laev on enim tuntud oma rolli poolest admiral Nelsoni lipulaevana Trafalgari lahingus 21. oktoobril 1805. Pärast sõja lõppu Prantsusmaaga taastas Briti valitsus laeva ja see asub nüüd muuseumilaevana Inglismaal Ports- mouthis. HMS Victory sadamas.
4
6
USS Constitution
Lahingulaev
Arizona (USS Arizona)
USS Arizona memoriaal Pearl Harboris, Oahus.
Lühend USS tähendab United States Ship ja näitab selle kuulumist mereväkke. Sel ajal oli Arizona üks USA mereväe kõige võimsamate relvadega laevu, lisaks oli see mereväe laevastiku suurim laev, pikkusega 185meetrit. Arizona ehitati New Yorgi osariigis Brooklynis asuvas mereväetehases aastatel 1914–1915 ning võeti kasutusele 17. oktoobril 1916. a. 7. detsembril 1941 ründas Jaapani lennuvägi ootamatult Havail Pearl Harboris asunud USA mereväebaasi, muutes kasutuks seitse USA lahingulaeva, kaasa arvatud Arizona. Rünnakus hukkus 1177 meeskonnaliiget, sealhulgas kapten. Laev oli mitmeid päevi leekides ning seda ei õnnestunud
USS Constitution laeva taastamistööd 2015. a maist kuni 2016. a juulini.
USS Constitution on USA mereväe kõige kauem teeninud sõjalaev, mille peamine ülesanne oli kaitsta Ameerika kaubalaevu Prantsuse laevastike eest ja võidelda piraatide vastu. Constitution lasti vette Edmond Hartti laevatehases Bostonis 21. oktoobril 1797. Laeva ehitus maksis 302 718 dollarit ja sellemeeskonnas oli 450–500meest. Laev on alates 1907. a Massachusettsi osariigis Bostonis muuseumina tegutsenud. Seda on aastate jooksul korduvalt restaureeritud, renoveeritud ja ümber ehitatud.
13
TEEJUHT / NR 1
VESI
3
1
Lahingulaev U.S.S. Maine
Briti luksuslik reisilaev RMS Titanic
Üks esimesi Ameerika lahingulaevu veeväljasurvega üle 6000 tonni, mille ehitamine läks maksma üle 2 miljoni dollari. Maine saadeti Kuubale, et kaitsta sealsete ameeriklaste huve pärast seda, kui jaanuaris puhkes Havannas mäss Hispaania võimu vastu. 15. veebruaril 1898 toimus Maine'i pardal Havanna sadamas plahvatus, mille tagajärjel mereväe laev uppus, hukkus enamik meeskonnast. Plahvatus viis Hispaania-Ameerika sõja puhke- miseni 1989. a aprillis. 1976. a jõudis Ameerika mereväe uurijate meeskond järeldu- sele, et Maine'i plahvatuse põhjustas tõenäoliselt tulekahju, mis süütas laskemoonavarud, mitte Hispaania miin või sabotaaži- akt.
2
Lusitania (RMS Lusitania)
LühendRMS tähendab Royal Mail Ship –postilaev. Lusitania oli ookeanilaev, mille ehitamist alustati 1904. a ning pärast kere ja pealisehitise valmimist lasti laev vette 7. juunil 1906. Laev valmis järgmisel aastal ja oli tollal maailma suurim reisilaev, pikkusega 240 meetrit, kogumahutavusega 31 550 brt ja veeväljasurvega 44 767 tonni. Laev uppus 7. mail 1915 Iirimaa ranniku lähedal, kui sai pihta torpeedoga, mille lasi allveelaev U-20. Torpeedolask põhjus- tas Lusitania vööritrümmides lõhkeaineplahvatuse ning laev vajus tüürpoordi kreeni. Kiiresti kasvava kreeni tõttu ei õnnestunud vette lasta vasakparda päästepaate. Lusitania uppus 18 minutiga. Hukkus 1198 inimest, eluga pääsenuid oli vaid 768. Laev võitis Sinise Lindi auhinna (ingl k Blue Riband ), soorita- des kiireima Atlandi ookeani ületamise keskmise kiirusega 24 sõlme. Rohkem informatsiooni laeva kohta leiad siit.
Titanic sadamas.
Lühend RMS tähendab Royal Mail Steamer – kuninglik posti- aurik. Titanic oli omal ajal maailma suurim ja võimsaim reisilaev, mis seisab silmitsi merendusajaloo kõige traagili- sema sündmusega. Kui suur luksusaurik ehitati, peeti seda uppumatuks. Kahjuks põrkas ta juba oma esimesel reisil Southamptonist New Yorki 1912. a aprillis vastu jäämäge, vajudes põhja 2 tunni ja 40 minutiga, võttes endaga kaasa ligi 1500 inimest. Titanic oli 269 meetrit pikk, 28 meetrit lai, kogumahutavus 46 328 brt. Laeval oli 29 aurukatelt, mis tagasid maksi- maalseks kiiruseks 24 sõlme. Titanic oli väga luksuslik reisilaev, mille reisijateruume peeti tol ajal kõige kaasaegse- mateks ja luksuslikumateks. Laeval oli türgi saun, võimla, bassein, raamatukogu, seinatenniseväljak ning 4 lifti. Kuna Titanic vedas ka posti, kasutati laeva nime ees lühendit RMS ( Royal Mail Steamer – kuninglik postiaurik). Titanicu huku järel asuti välja töötama rahvusvahelist merepäästekonventsiooni SOLAS. Laevavraki avastas 1. septembril 1985. aRobert Ballard.
Foto: K. Mitch Hodge, Unsplash
Titanicu mälestusmärk Belfastis, mis püstitati kaotatud elude mälestuseks.
14
TEEJUHT / NR 1
Väikelaevadega seotud õnnetuste põhjused ja viisid, kuidas neist hoiduda
VÄ I KELAEVAD
Tutvu lähemalt väikelaevade ohutusega
Rait Prits , Transpordiamet
Enne reisi võiks kaasreisijatele selgitada, kuidas väikelaeva juhti- mine käib, et hädaolukorras siiski ohutult sadamasse tagasi saada. Eriti ohtlik on selline olukord piiriveekogul, sest loata teise riigi territooriumile triivimine on väga tõsine piiririkkumine. On väga oluline hinnata, et kui väikelaevas on ainult üks inimene, kes oskab seda juhtida, peab ta olema endas kindel, sest tema vastutab kaptenina kaasreisijate ohutuse ja sadamasse turvaliselt tagasi jõudmise eest. Samuti on oluline, et iga väikelaeval viibija teaks päästevahendite, tulekustuti ja muu ohutusvarustuse asukohta, et see vajadusel kiiresti kasutusele võtta . Päästeveste polnud seljas või need olid ära pandud nii, et kohe ei leitud üles Õnneks saab üha rohkem inimesi aru, et päästevesti kandmine on väga oluline. Päästevestist pole kasu, kui see on ära pandud kajuti- sse või mõnda panipaika, mida on ohu korral keeruline kiiresti avada. Sageli on päästevestid küll väikelaevas olemas, kuid mitte seljas. Kontrollreidide käigus oleme väikelaevajuhtidel palunud pääste- veste näidata ning kui nende leidmiseks kulub üle mõne minuti, on asi juba lootusetult halb, sest õnnetused juhtuvad kiiresti ja ootama- tult. Meie tungiv soovitus on päästevest seljas hoida, sest siis on vestist kõige rohkem kasu. Kui veesõidukil viibib rohkem inimesi kui on päästeveste, oleme alustanud ka väärteomenetluse ja vastutavat väikelaevajuhti karistanud. Päästevesti kandmisest ei tohiks vabastada ka põhjus, et ollakse hea ujuja. USAs tehtud uuringute põhjal olid päästevestita uppunutest 2/3 väga head ujujad, paraku see neid ei aidanud . Kanna päästevesti ja näita sellega eeskuju! Joobes juhtimine Kui enamik liigjoobes sõite lõppevad karistuse ja suure rahalise trahviga, siis on ka juhtumeid, kui alkoholi tarvitamine on lõppenud märksa kurvemalt. Tihti on veeõnnetustes hukkunud või tõsiselt viga saanud sõitjad tarvitanud ka alkoholi. Peab meeles pidama, et juba väga väike kogus alkoholi mõjutab juhi reaktsioonivõimet. Me ei soovita väikelaeva juhtides üldse alkoholi tarvitada. Veesõi- duki juhtimisel alkoholi piirmäära ületades on ka muud tagajärjed – näiteks ei saa see isik relva soetamisluba ega relvaluba.
Väikelaevandus on aastatega muutunud järjest populaarsemaks ja veeteedel võib märgata üha tihedamat liiklust. Kuigi väikelaevajuhid on valdavalt heade tead- mistega, on õnnetuste tekkepõhjused siiski väga sarnased. Veesõiduk läks ümber Veesõiduk võib ümber minna, kui see on ebaühtlaselt koormatud. Kaal peab olema jaotatud tootja juhistele vastavalt ja selliselt, et paat säilitaks stabiilsuse igas olukorras. Igale veesõidukile on määratud konstruktsioonikategooria, mis tähendab seda, et sõites peab jälgima ka tuule tugevust ja laine kõrgust. Samuti peab veesõidukis liikuma selliselt, et see üleliia kreeni (külgkaldesse) või trimmi (pikikaldesse) ei läheks. Ka liiga järsud manöövrid ja valesti valitud sõidukiirus võivad (elu)ohtlikud olla. Kogu veesõidukis olev varustus ja selle paigutus peab olema lahen- datud selliselt, et paadi ümberminekul ei takerdutaks selle alla ja ei jäädaks sinna kinni. Paadist vette läinud (või kukkunud) inimene ei saa enam paati tagasi Suvekuumus võib paadisõidu ajal ahvatleda ujuma minna. Selle jaoks on kindlasti oluline, et paat fikseeritaks ankruga ning ujuja kannaks julgestusotsa juhuks, kui paat siiski triivima peaks hakka- ma. Halvem on olukord, kui mingil põhjusel tahtmatult vette kuku- takse. Sellisel juhul peab olema võimalus tagasi paati ronida kas ujumisplatvormi või redeli abil. Kui veesõidukil need puuduvad, peab paadiomanik kindlasti läbi mõtlema, kuidas pääseda veest tagasi paati, kui see vajadus ootamatult tekib. Väikelaevajuht ei ole võimeline enam ise väikelaeva juhtima või käsklusi jagama Eluohtlikud olukorrad on need, kui väikelaevajuht ei ole terviserikke tõttu suuteline enam väikelaeva juhtima ja keegi laeval viibijatest seda teha ei oska.
15
TEEJUHT / NR 1
VESI
Väikelaevade kokkupõrked ja ohtlikud objektid vees On teada mitmeid väikelaevade kokkupõrkeid just sisevetel, sest merel on nähtavus parem ja nn pimedaid nurki pole. Näiteks toimus kokkupõrge Suurel Emajõel Kalli jõe ristumiskohas ning teine juhtum Kärevere silla lähedal. Jõed on sageli väga käänulised ja pimedaid nurki on palju. Väikelaev võib sõita ka vees mõne ajutise objekti vastu – eriti ohtlikud on veealused palgid, kivid või kännud, mida näha ei ole. Teada on juhtum, kui väikelaev sõi- tis öösel pimedas vastu vee all olevat objekti, mille tõttu purunes roolisüs- teemning veesõidukmuutus juhitamatuks ja sõitis suurel kiirusel kaldasse. Ohutuks navigeerimiseks on vaja valida sobiv sõidukiirus. Pea meeles, et keerulised ilmastikuolud, näiteks udu, tihe vihm või pimestav päike, võivad õnnetuse juhtumise riski suurendada. Veesõiduki põlema süttimine tankimisel või lahtise leegiga küttekeha kasutamisel Veesõiduki tankimisel või lahtise leegiga küttekeha kasutamisel peab olema eriti tähelepanelik. Kõige mustema stsenaariumi puhul on tankimise ajal või peale seda veesõiduk põlema läinud, põhjused on erinevad. Paljudel sisepäramootoriga veesõidukitel on mootoriruumi paigaldatud ka spetsiaal - ne tuulutussüsteem, mis peaks bensiiniaurud sealt ära tõmbama, et mootori käivitamisel ei tekiks plahvatust. Kui sellised süsteemid on töökorras, siis taolisi õnnetusi juhtuda ei tohiks. Kahtluse korral võta kindlasti ühendust spetsialistiga. Ohumärgiks on ka see, kui n-ö puhta tankimise järel on siiski tugevat bensiinilõhna tunda. Üle peaks vaatama kütusesüsteemiga seotud voolikud ja torud, karburaatori, bensiinipumba ja filtrid, et kuskil leket poleks. Eriti ettevaatlik peaks olema kajutis matkapliiti kasutades. On teada juhtum, kusmatkapliidi leek tõusis järsult laeni ning tuli võttis sekunditega võimust – veesõiduk põles mõne minutiga kasutuskõlbmatuks. Veesõiduki juht pidi väikelaeva maha jätma ja üle parda jahedasse vette hüppama, tema jaoks lõppes see tragöödia suure ehmatuse ja kopsaka rahalise kahjuga. Väikelaeva kohustusliku varustuse määruse järgi peab veesõidukil olema vähemalt kahekilone pulberkustuti, kui sellel on üle 25 kW võimsusega päramootor, sisemootor või millel kasutatakse lahtise leegiga küttekeha. Kuna uue kahekilose ja viiekilose tulekustuti hind ei pruugi väga palju erinedagi, on tihti mõistlikumosta just suurem ja võimsam. Veesõidukil saab ootamatult kütus otsa Kütusega seotud veidi tagasihoidlikum, kuid siiski tülikas probleem on see, kui veesõidukil lõpeb ootamatult kütus. Aastas jääb kütuse lõppemise tõttu merel või sisevetel hätta kümneid veesõidukeid. Kui parasjagu sõpra käepärast pole, kes sleppi võtaks, siis taolise liikumatu veesõiduki pukseeri- mine sadamasse võib maksma minna mitusada eurot. Selle vältimiseks plaani alati enda teekonda, arvuta kütusekulu ning tangi kütust varuga ka kanistritesse, sest selline ettevalmistus on odavam kui hiljem pukseerimis- teenuse eestmaksta. Tuletame meelde, et sõites laevatatavatel veekogudel, peavad liiklejal olema asjakohased teadmised ja oskused. Meresõiduohutuse seadust ja laevatatavatel sisevetel liiklemise korda peavad tundma ka need veeliiklejad, kelle väikelaeva mootori võimsus või purjepinna suurus väikelaevajuhi tunnistust ei nõua. Väikelaevajuhi tunnistus on nõutud, kui mootori võimsus on üle 25 kW ja/või purjepind üle 25 m². Samuti peab väikelaevas olema sea- dusega ettenähtud ohutus- ja turvavarustus vastavalt väikelaeva konstrukt- sioonikategooriale. Õnnetus ei hüüa tulles! Erinevateks olukordadeks tasub olla võimalikult hästi ette valmistunud. Paadisõit ja vaba aja veetmine veel on palju nauditavam, kui südames on rahu ja peas teadmine, et ohutuse tagamiseks on tehtud kõik endast olenev.
TULETORN I D
Tuletorne külastas 2021. aastal 101 888 inimest
Laura Tammeorg , Transpordiamet
Mullu külastas avatud tuletorne 101 888 inimest ning populaarsei- maks osutus Kõpu tuletorn, mida käis vaatamas 28 755 inimest. Kõpu tuletornile järgnes Sõrve tuletorn 23 001 külastajaga. ui 2020. aastal käis avatud tuletorne vaatamas K rekordilised 122 953 inimest, siis eelmisel aastal vähenes külastajate arv 21 065 inimese võrra. „2020. aasta oli tõepoolest tuletornide külastuste rekord- aasta ja küllap aitasid sellele kaasa välismaale reisimise piirangud ning väga kõrge siseturism. 2021. a olid koroona- piirangud lõdvemad ning inimesed said rohkem ka välismaale reisida. Samas välismaa turiste Eestisse väga palju ei jõudnud,“ selgitas Transpordiameti navigatsiooni- märgistuse üksuse juhataja Andry Rütkinen. „Hea meel on tõdeda, et tuletornid pakuvad endiselt eestimaalastele suurt huvi.“ Kui varem oli tuletornidega seotud kaks-kolm suuremat renoveerimistööd aastas, siismullu renoveeriti koguni kaks tulepaaki ja neli tuletorni. Transpordiamet on tuletornide renoveerimistööd tavapärasest suuremalt ette võtnud, sest huvi Eesti merekultuuri vastu on enneolematult suur ja avatud tuletorne külastab üha rohkem inimesi. 2021. a suvel avati külastajatele renoveeritud Vilsandi tuletorn, mis kohe suurt huvi tekitas. Poole aastaga käis tornis 2292 inimest, vaatamata sellele, et Vilsandile on keeruline pääseda.
16
TEEJUHT / NR 1
Vaata ka avatud tuletornide interaktiivset kaarti
Eesti avatud tuletornide kaart.
Joonis: Transpordiamet
Sel aastal plaanib Transpordiamet ehitada Kõinastule uue tulepaagi ja teeb ettevalmistusi Tallinna sihi alumise tuletorni rekonstrueerimise alustamiseks. Jätkub Keri I etapi ehitus ning tehakse algust Suurupi sihi alumise tuletorni ja Merise tulepaagi projekteerimisega. Tulevaste projektide riigihanked näitavad, kas vahendeid jätkub kamõnemuu tuletorni väiksema töö jaoks. „2022. aastal prognoosime stabiilsust külastajate arvus, kuna käesoleval aastal ei ole avatud Suurupi tuletornid, samas on taas avatud Ruhnu tuletorn ja loodetavasti uuena ka Panga tulepaak Saaremaal,“ lisas Andry Rütkinen. Kõik Eesti töötavad tuletornid, mida on kokku 55, kuuluvad Trans- pordiametile. Külastajatele on suveperioodil avatud 11 tuletorni: Sõrve, Kõpu, Vormsi (Saxby), Ristna, Tahkuna, Pakri, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare, Naissaare ja Vilsandi tuletorn.
Mullu oli rekonstrueerimistööde tõttu suletud Ruhnu tuletorn. Huvitavaks leiuks oli torni ja selle nelja jalga ümbritseva kivikatendi koorumine pinnase alt. See puhastati ja remonditi ning eksponeeri- takse nüüd külastajatele. Rekonstrueerimistööde käigus säilitati tuletorni ülemises osas kuulide tabamusel deformeerunud sein. Käesoleval aastal on kõigil võimalik külastada täielikult uuenenud Ruhnu tuletorni. 2021. a rekonstrueeris Transpordiamet Saaremaal asuva Panga tulepaagi, eesmärgiga see tulevikus külastajatele avada. Kaunite vaadetega asukohas paiknev Panga tulepaak on Eesti ainus sõrestiktorn, kuhu saab ronida ohutult treppidest (kõik ülejäänud on redelitega). Renoveeritud tulepaak loodetakse külastajatele avada käesoleva aasta suvel.
17
TEEJUHT / NR 1
VESI
MEREMEES MEENUTAB
Külmveolast lõunapoolkeralt
Fotod: erakogu kreeni. Tanki veetase sõltus laeva süvisest. Ballastis laevaga sõites pidi tankis olema 440 tonni vett. Täislastis laeval oli tank tavaliselt tühi. 100 tonni vett võtsime tanki tekilasti korral, et vältida liialt suurt kreeninurka. Tank oli töödeldud joogiveenõuete kohaselt ja sinna võetud mage vesi anti püügi- rajoonis püügilaevadele.
Viis lastiruumi mahutasid 7200 tonni külmutatud kala ja 650 tonni kalajahu. Laeva peateki all oli pardast pardani eriline vee- tank, mis vähendas tunduvalt rullumist. Flume'i süsteemi tankis oli kolmandiku laeva laiuse vahega kaks poolikut püst-pikivaheseina, mis pidurdasid veemassi valgumist kreenialuse parda poole ja koos sellega vähendasid rullumisel
Külmveolaev Botnitcheskiy Zaliv (edaspidi: BZ) oli üks kümnest Prantsusmaal prantslaste projekti järgi ehitatud Amurskiy Zaliv tüüpi laevast. BZ oli ehitatud La Seine- sur-Meris 1970. a ja oli üks oma aja Eesti suurematest laevadest. Pikkus 164,5 m, laius 22 m, süvis 8,2 m. Veeväljasurve 18908 t, Dw 11722 t. Peamasina võimsus 8200 kW, kiirus 17,4 sõlme.
18
TEEJUHT / NR 1
mitmelt, kas olemasolevate transportlaevadega on võimalik kogu püütud kala püügirajoonidest ära vedada? Lubati täpsustada. Aga vastust ei tulnud. See kinnitas oletust.
Peedu Kass , kaugsõidukapten (augustist 1984 kuni juunini 1987 külmveo- laeva Botnicheskiy Zaliv kapten-direktor)
Niisiis oligi pidevalt tuli takus. Nii merel kui ka maal. Et päästa, mis päästa annab. Alatasa.
Külmveolaevad vedasid ookeanide kala- püügirajoonidesse kütust, määrdeõli, kalataarat, vett, toitu, püügivarustust. Sealt toodi sadamatesse külmutatud kala, kalajahu, konserve, kalarasva, amortiseerunud püügivarustust. Külmveolaevu oli Eesti Kalatööstusel seitse: Bora, Briis, Inei, Hans Pöögel- mann, Botnia Laht, Narva Laht ja August Jakobson. Neist kolm esimest, endised banaaniveolaevad, seisid enamuse aastast Aafrika sadamates stauriidi lossides ja valuutat teenides. Kala külmutavaid püügilaevu, tootmis- külmlaevu ja ujuvbaase (ehk ujuvkala- tehaseid) erinevates püügirajoonides oli aga poolesaja ringis.
Mõni päev enne 1984. a jõule väljusime Paljassaare sadamast, lasti- ruumid pilgeni täismitut sorti kalataarat, püügivarustust, toitu. Minu 100-ruutmeetrise elamiskompleksi (kajuti) põrand oli täis jõulu- pakke. Enne püügirajooni jõudmist oli vaja võtta veel Ventspilsist 6600 tonni laevakütust püügilaevade tarvis, Kaliningradist konservi- karpe mustamerelaste tuunipüügilaevale ja Kanaaridelt kiiresti- riknevaid produkte püügilaevadele merel ning koloniaalkaupu ja provianti nõukogude asutustele Angoolas. Suur mure oli seoses jõulupakkidega Kaliningradi tolli pärast. Ühel laevu kureerival Pagari tänava mehel töötas poeg Luanda reidil asuval Balti laevaremonditehase ujuvdokil. Mees lubas Kaliningradi kolleegidega rääkida. Troopikas kattus laeva veealune osa mikroorganismidega nagu vaala kere. Selle tõttu vähenes püügilaevade kiirus ja püügivõime ning kasvas kütusekulu. Selle vältimiseks dokitigi püügilaevu vähemalt kord aastas. Dokis puhastati laevakere ja värviti erilise värviga, mis kuigivõrd takistas kooriku pealekasvu. Ventspilsi reidil tõi tanker meie kütusekoguse sadamast välja. Suutsime kütust võtta maksimaalselt 750 tonni tunnis. Ventspilsi pumbad andsid välja 5000 tonni tunnis, seega sadamassemeil asja polnud. Kaliningradis kulus ainult mõni tund. Laeva sisse-välja klaarimine võttis rohkem aega kui lastitööd. Mustamerelaste tuunikala konservitaara jaoks olime ruumi jätnud neljanda lastiruumi vahe- tekki ja luugikoomingusse. Toll tegi näo, et jõulupakimäge ei märga- nud.
Mõni päev enne uut aastat sildusime Tenerifel Santa Cruzi sada- mas.
Lisaks kiirestiriknevatele toiduainetele ja koloniaalkaupadele (kutsusime koloniaalkaupadeks nätsu, kohvi, jopesid, kelli, kalkulaatoreid, makke, plaate ja muud pudi-padi. See oli tolleaegne merefolkloor. Kõik olid toona elulised kaubad) oli vaja ruumi leida ka kolmele sõiduautole VAZ-2103 (vene Жигули ВАЗ-2103 ). Paari päevaga saime kõik peale ja panime kursi lõunasse. Uue aasta võtsime vastumerel. Järgmine peatus pidi olema Senegali pealinna Dakari traaversis. Dakarist pidi väljuma meiega kohtumiseks ja tuunikonservide taara ümberlaadimiseks mustamerelaste tuuni- püügi baaslaev Jarkiy Lutš. Tuunipüügibaasid Jarkiy Lutš ja Sol- netšnõi Lutš kandsid pardal nelja väiksemat püügilaeva, mis püügikohas vette lasti ja baaslaevu kalaga varustasid. Kalatöötlus ja püügilaevnike puhkus toimus baaslaeva pardal. Kohtumise kooskõlastamine radiogrammide abil oli kestnud päevi. Kohtumine võis toimuda väljaspool Senegali 200 miilist majandus- tsooni või sadamas. Majandustsoonis lastitöid teha ei tohtinud. Sadamas tulnuks maksta meie laeva disbursment (sadamakulud). Avamerel oli ainus kulu Jarkiy Lutši kütus. Laev oli Dakaris koos remondimeeskonnaga reisidevaheliseks 20päevaliseks
Südatalvest suverüppe üügilaevad läksid aasta-aastalt suuremaks, püügirajoo- P nid kaugenesid kaldast (Patagoonia, Namiibia, Vaikne ookean) ja transportlaevade ooteajad püügirajoonides pikenesid. Kannatajateks olid püügilaevade laevapered. Neile maksti ainult püütud kala eest ja kehtis dogma, et kõik ooteajad olid kala hinna sisse arvestatud. Oli aegu, kui tuli veolaevade kõrval ka tankereid oodata. See tegi ülaltpoolt juhtimise lihtsaks, aga oli tõhususest üsna kaugel. Viis aastat hiljem olin enne Mosambiiki tööle minekut Moskvas NSVLi kalandusminis- teeriumi juures korraldatud kahekuulistel kursustel. Ministeeriu- mi osakonnajuhatajad püüdsid kuulajatele anda pildi, mis maailma kalamadalatel ja turgudel toimub. Küsisin päris
19
TEEJUHT / NR 1
VESI
Santa Cruz de Tenerife sadam. Toona seisime kaldapoolse kai ääres. Foto: Postkaart
Munsterrolliga Neptuni ootel.
vahetasime peavalitsuse Zaprõbaga radiogramme. Merel olime täielikult peavalitsuse ja püügirajooniülema käsutuses. Lõpuks saime käsu suunduda Luandasse ja lossida Jarkiy Lutšile määratud konservitaara Luandas remondisolevale tuunipüügilaevale Tridac- na. Tridacna on ladinakeelne suurema, sakilise servaga merekarbi nimetus.
pisiremondiks. Tavaliselt tuli remondisadamasse iga 20 päeva tagant uus laev ja sadamast lendas kohale remonditud laeva uus meeskond. Remondimeeskond kobis koos oma varustusega uuele laevale, selle meeskond lendas 20 päevaks koju puhkusele. Nii teenindas remondimeeskond ühes tsüklis 6–7 püügilaeva. Siis lendasid remontijad mõneks ajaks koju puhkama, et pärast puhkust samaga jätkata. Kas samas remondisadamas või kusagil mujal. Ka kodusadamas remontisid remondimeeskonnad püügilaevu sama graafiku järgi. Tehaseremondis käisid laevad iga nelja aasta järel. Siis tehti põhjalikum kontroll ja uuendati registridokumendid. Mingil ajal pikendati seda vahemikku 5 aastani. NSVLi kalandusministeerium remontis laevu reiside vahel, eelpool- toodud meetodil Luandas, Dakaris, Casablancas, Las Palmases, Lissabonis, Viana du Castelos, Havannas, Callaos, Buenos Aireses, Maputos. Jõudsime kokkulepitud ajaks kokkulepitud koordinaatidele Dakari geograafilisel laiusel, aga Jarkiy Lutš ei olnud kohtumispaika saabu- nud. Mis teda takistas, jäi meile teadmata. Ööpäeva olime triivis ja
Paari päeva pärast ületasime ekvaatori tavapärase rituaali saatel.
Alati oli laevas keegi, kes tegi seda esimest korda. Neptun testis, ristis ja väljastas esmaületajatele merekõlblikkuse tunnistuse ning laevale kirjaliku loa ekvaatori ületamiseks. Kodusõjakeskses Luandas Luanda reid kubises laevadest. Saime teada, et kaubasadama kai äärde on järjekord kuu aega. Tunnike pärast ankrule jäämist tuli paraadtrepi juurde (paraadtrepi alumine aste oli veepinnast poole meetri kõrgusel) nõukogude dessantlaeva kaater ja nooruke leitnant palus koti kartuleid. Olid
20
TEEJUHT / NR 1
Neptuni ja tema abiliste haardes. Teist korda sinna ei kiputud.
Foto: Google'i kaart
Dessantlaev seisis Clube Naval de Luanda basseinis vööriga sissepoole, pool- saarega risti. Pool laeva oli basseinist väljas. Sildunud BZi vöör oli dessantlaevast 5 m kaugusel.
aeg oli plaanitud reisiülesandes ligilähedaseks maksimaalsele avamerekiirusele.
ammu unustanud nii nende maitse kui ka lõhna. Küsisin naljaviluks kasti granaate, mees oli mõtlemata nõus. Kartuleid andsime, gra- naate ei võtnud. Angoolas käis kodusõda aastatel 1974–2002. Paar kuud varem oli sealsamas Saksa Demokraatliku Vabariigi laeva veealuse osa külge pandud magnetmiin, mis öösel plahvatas. Õnneks jäi sakslaste laev vee peale. Meie kontori päästepukser Neotrazimõi juhtus Luandas olema ja oli päästetöid juhatanud. Pärast seda loobiti öösiti perioodiliselt vette granaate, et akvalan- giste peletada. Pärast juhtunut pidid kõik Luanda sadamas olnud laevad enne väljumist laskma teha veealuse osa tuukriülevaatuse, et veendudamiinide puudumises. Kalurikolhoosi Pärnu Kalur tuukri- laev baseeruski sel eesmärgil parajasti Luandas.
Päev kulus võimaluste kaalumisele ja plaani tegemisele. Sõja- sadama kai asus Luanda lahe läänepoolses ääres, suunaga ca NNE. Praegu tundub selles kohas olevat Clube Naval de Luanda . Dessantlaev seisis vööriga klubi basseinis. Tuukrilaeva kapteni Vladimir Zabegajeviga olime 1967. a koos sõitnud heeringalaevas. Palusin teda, et ta mõõdaks vaba kai pikkuse mõõdulindiga üle. Kai põhjapoolses otsas, risti kaiga, seisis täisnurga all tuttava leitnandi dessantlaev. Selle ahtriosa tolknes paarkümmend meetrit kai piirjoonest väljapoole, ankrupaigas seisvate laevade suunas. Sildumise ajal pidime oma laeva ära toppama, enne kui vöör dessantlaeva ahtriosa puudutab ja seda lõhkuma hakkab. Kai lõunapoolses otsas seisid pardati buketina viis torpeedokaatrit, ka nende vastu ei tohtinud puutuda. Vladimir mõõtis kai pikkuseks 10 meetrit rohkem, kui meie laeva pikkus. Silduda saime ainult vasaku pardaga, sest põhja poolt lähenemis- ruumi ei olnud. Kutsusime hommikuks appi ka pukseri Rumb, mis kuulus Balti Laevaremonditehasele ja aitas laevu dokkimisel.
Paari päeva pärast pakuti võimalust silduda Luanda sõjasadama kai äärde.
Tuli nõustuda. Oli oht, et reis venib nii pikaks, et preemiarahad (+40%) jäävad saamata. Preemiat maksti reisipäevade kokkuhoiu eest. Aega oli võimalik kokku hoida ainult lastimistöödel. Ülesõidu-
21
TEEJUHT / NR 1
Page 1 Page 2 Page 3 Page 4 Page 5 Page 6 Page 7 Page 8 Page 9 Page 10 Page 11 Page 12 Page 13 Page 14 Page 15 Page 16 Page 17 Page 18 Page 19 Page 20 Page 21 Page 22 Page 23 Page 24 Page 25 Page 26 Page 27 Page 28 Page 29 Page 30 Page 31 Page 32 Page 33 Page 34 Page 35 Page 36 Page 37 Page 38 Page 39 Page 40 Page 41 Page 42 Page 43 Page 44 Page 45 Page 46 Page 47 Page 48 Page 49 Page 50 Page 51 Page 52 Page 53 Page 54 Page 55 Page 56 Page 57 Page 58 Page 59 Page 60 Page 61 Page 62 Page 63 Page 64 Page 65 Page 66 Page 67 Page 68 Page 69 Page 70 Page 71 Page 72 Page 73 Page 74 Page 75 Page 76 Page 77 Page 78 Page 79 Page 80 Page 81 Page 82 Page 83 Page 84 Page 85 Page 86 Page 87 Page 88 Page 89 Page 90 Page 91 Page 92 Page 93 Page 94 Page 95 Page 96 Page 97 Page 98 Page 99 Page 100 Page 101 Page 102 Page 103 Page 104 Page 105 Page 106 Page 107 Page 108 Page 109 Page 110 Page 111 Page 112 Page 113 Page 114 Page 115 Page 116 Page 117 Page 118 Page 119 Page 120 Page 121 Page 122 Page 123 Page 124 Page 125 Page 126 Page 127 Page 128 Page 129 Page 130 Page 131 Page 132 Page 133 Page 134 Page 135 Page 136 Page 137 Page 138 Page 139 Page 140 Page 141 Page 142Powered by FlippingBook