17. juunil 2020 pälvis Eesti riik Euroopa liiklusohutuse auhinna. Euroopa Transpordiohutuse Nõukogu tunnustas meid viimase kümne aasta investeeringute ja pingutuste eest, mis on tehtud liikluses hukkunute arvu vähendamiseks. Paistsime nõukogule silma ennetava lähenemisega taristu ohutusele, liiklusohutuse teaduspõhise planeerimisega ning kohalike omavalitsuste panuse ja kaasatusega liiklusohutusse.
Pildil vasakult: Ahti Kuningas, Erik Ernits, Maria Pashkevich, Hindrek Allvee, Taavi Aas, Priit Sauk, Kristian Jaani ja Sirle Loigo.
Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
üleminemist. Siis oleks juba selle kaalumisel olnud selge, kas see toob ühissõidukite kasutajaid juurde või mitte. „Ka ühistransporti korraldavad inimesed on endiselt väga erineval seisukohal, kas tasuta ühistransport on hea või ei ole.“ Veapunktisüsteemkütab kirgi Veel üks oluline, ent poliitiliselt laetud teema on veapunktisüsteemi loomine. Kuigi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus on olemas, ei ole selle rakendamiseks veel poliitilist valmisolekut. „Sellel oleks potentsiaali mõjutada märkimisväärselt meie liiklusohutuse olukorda,“ rõhutab Ernits. Euroopas on veapunktisüsteemkasutusel 21 riigis. Eesti liiklusohutusprogrammi eesmärke ei ole viimastel aastatel täidetud. 2020. aasta liiklusohutusprogrammi eesmärk oli jõuda aastaks 2020 eelneva kolme aasta keskmisena vähem kui 50 hukkununi. Ernitsa sõnul on ka 2025. aasta eesmärgi saavutamine väga kahtlane. „Oleme lubanud Vabariigi Valitsuse liikluskomis- jonile, et otsime võimalusi, mis aitaksmeil seda saavutada.“ Üks selline võimalus oleks veapunktisüsteemi kasutuselevõtt. Praeguseks tehtud arvutuste järgi läheks see maksma kolm suurusjärku vähem kui näiteks kolmele põhisuunale neljarajaliste
saaksid hakata kasutama huvitatud pooled, teadlased ja kõik teised, kes suudavad selle põhjal sisulist väärtust luua. „Uuringu esmane eesmärk oli panna alus transpordimudeli koostamisele, kuid seda saab kindlasti kasutada palju laiemalt ja ka Transpordiameti huvi- des on soodustada uue teadmise tekkimist.“ Kogu liikuvusuuringu potentsiaali ärakasutamiseks on vaja ehitada selle põhjal nüüd liikuvusmudel, kuid sellega ollakse natukene jännis. „Erinevate kärbete tõttu ei ole meil praegu vahendeid, aga otsime aktiivselt võimalusi,“ räägib Ernits. Mudel annaks liiklusest ja liikuvusharjumustest keskse pildi ja võimaldaks hinnata objektiiv- selt mõju, mis avaldub, kui liikluskeskkonnas midagi muuta. Liikuvusmudel aitaks teha targemaid transpordisüsteemi kujunda- vaid otsuseid. „Näiteks saaksime teada, kas kasulikum on panna Tallinna ja Tartu vahele kolm rongi juurde või ehitada jupp nelja- rajalist teed. Praegu põhineb küllalt palju sellest arutelust isiklikul arvamusel, sest terviklikku andmepõhist vaadet ei ole,“ kirjeldab Ernits liikuvusmudeli kasutusvõimalusi. Ehkki lõplikke otsuseid langetavad poliitilised juhid, saavad spetsialistid mudeli abil puust ja punaseks teha, milline on valikute reaalne mõju. Näiteks oleks Ernitsa sõnul olnud hea, kui liikuvus- mudel olnuks otsustajatel käepärast enne tasuta ühistranspordile
45
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook