MAA
ühistranspordikava pakub üksikasjali- kumat tegevust, mida selleks on vaja. Tegemist on siiski kiiresti muutuva doku- mendiga – koroona, kütusehinna järsk tõus, võimalikud eelarvekärped jm mõju- tavad ühistransporti tugevasti. Sihtide täitmiseks tuleb suuta muutustega võima- likult paindlikult kohaneda. Liikuvusmudel Üleriigilist mastaapi ja nõudluse muutusi arvestavat liikuvusmudelit Eestis veel ei ole. „Usun aga, et oleme ühiskonnana jõudnud arengufaasi, kus transpordi- süsteemi kujundavaid teadmistepõhiseid otsuseid on ilma mudelita keeruline teha,“ ütleb Ernits. Järjest enam on eri liikleja- rühmadel erinevad ja kohati vastandlikud ootused transpordisüsteemile ja ka liiku- misvajaduses on suuri lahknevusi. „Riigina oleme endale püstitanud strateegilised eesmärgid: näiteks hukkunute arvu ja CO ₂ -heite vähendamine või üleminek säästlikumatele liikumisviisidele. Vahen- did ja võimalused selleks on aga alati piiratud. Kohati üsna emotsionaalses arutelus on hädavajalik objektiivsem vaade, mida üks või teine muutus endaga tegelikkuses kaasa tooks. Liikumisega seonduv on väga kompleksne ja mõju hindamine i lma suhtel iselt keerul ise mudelita kipub jääma lihtsasti kahtluse alla seatavate arvamuste tasemele.“ Seni on mudeli loomist takistanud asjaolu, et Eestis ei olnud kuni eelmise aastani tehtud üleriigilist liikuvusuuringut. „Selle olemasolu on aga nõudlusel põhineva mudeli loomiseksmöödapääsmatu. Uurin- gu puudumise taha takerdus lihtsustatud mudelit luues ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juures tegutsev rahvusvaheline transpordifoorum (International Transport Forum, ITF), kes oli transpordi ja liikuvuse arengukava väljatöötamisel konsultandiks,“ nendib Ernits. 2022. aasta alguse seisuga on see takistus kadunud ja üle-eestiline liikuvusuuring olemas. See oli pooleteiseaastane projekt, mille käigus tuli teha mitu hanget ning käia suhtlemas ühe ja teise organisatsiooniga, et tulemus saaks võimalikult kvaliteetne. „Tiim tegi väga head tööd, nii et suutsime selle projekti viia samm-sammult selli- sesse staadiumisse, et jõudsime lõpptule- museni. Ma arvan, et meil on päris hea metoodikaga päris hea liikuvusuuring.“ Ernitsa soov on teha liikuvusuuring võima- likult suures osas avalikuks, et seda
Üllatas aga bürokraatia. Seda oli mõneti üle mõistuse palju ja teisalt olid mingid asjad täiesti dokumenteerimata. Näiteks juhtus, et mingi varasema tegevuse kohta leidus infot ainult ühe inimese e-postkastis või peas. Juhtimisküsimustes kuulas Ernits nii enda osakonna kui ka teiste Maanteeameti üksuste kogenumate kolleegide arvamusi ja püüdis nende põhjal targemaid otsuseid teha. „Tegelikult kuulan neid hea meelega siiamaani. Olen tänulik, et osakonnas teise rolli sattunud juhid olid kohe algusest peale valmis minuga kaasa tulema, mitte ei asu- nud positsioonile, et saa nüüd ise hakkama, ise oled selle supi sees. Nad on aidanud mul väga palju olukordi lahendada.“ Hiljem sai Ernitsast Maanteeameti stratee- gilise planeerimise osakonna juhataja ja nüüd juhib ta liikuvuse kavandamise osa- konda. Aja jooksul on muutunud teemad, fookused ja ka osakonna võimekus. „Eelmi- sel aastal kommenteeris üks kolleeg taba- valt, et need, mida kunagi nimetati suurteks projektideks, teeme nüüd teiste tööde vahel ära. Mastaabid on lihtsalt märkimisväärselt kasvanud,“märgib Ernits. Ühistranspordikava Liikuvuse kavandamise osakonna tähele- panu keskmes on korraldada praegu kahe suurema planeerimisdokumendi – liiklus- ohutusprogrammi ja ühistranspordikavaga seonduvat. Ühistranspordikava oli vaja selleks, et koor- dineerida killustunud ühisveondust. „Meil on kommertsvedajad, maakonnaliine korralda- vad ühistranspordikeskused, Elron ja koha- like omavalitsuste liinid. Ühissõidukite kasu- tajat see aga ei huvita ega peagi huvitama. Tema soovib, et ühissõidukid viiksid soovi- tud kohta piisavalt kiiresti ja et transpordi- korraldus oleks arusaadav. Kui me seda tagada ei suuda, siis jäävad transpordi ja liikuvuse arengukava keskkonnasäästliku- matele transpordiviisidele ülemineku ees- märgid saavutamata ning me elame ka aas- tate pärast planeeti ja ennast hävitaval viisil. Seega oleks vaja kogu süsteemi koordinee- rida niimoodi, et kõik tegutseksid võimalikult tõhusalt ja inimesed sooviksid ühissõidu- keid kasutada. „Algul oli selle kava taga sisuline vajadus, kuid puudus formaalne staatus. Nüüdseks on kava leidnud ka formaalselt sobiliku koha transpordi ja liikuvuse arengukava alaprog- rammina. Kui viimati nimetatu siht on suu- rendada ühistranspordi kasutamist, siis
Isegi kui alternatiivide läbitöötamise tulemus oleks lõppkokkuvõttes see, et 2 + 2 teed on tõepoolest vajalikud, saame olla veendunud, et riigi raha kasutatakse parimal võimalikul viisil.
44
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook