MAA
Kõige meeldejäävam on 17. detsembril 2009 Harjumaal Tallinna-Haapsalu maanteel toimunud liiklusõnnetus, kus lauges kurvis põrkasid kokku veo- ja sõiduauto. Viimane paiskus kraavi ja süttis. „Kaks inimest põlesid sisse. Mäletan seda siiani,“ jääb Ernits mõtlikuks.
Foto: Margit Sellenberg
Ernitsa esimene uuritud liiklus- õnnetus toimus 10. märtsil 2008 Tallinna ringteel Kiili ristis. Rängas avariis osales neli sõidukit, millest ühe juht hukkus sündmuskohal.
Foto: Politsei- ja Piirivalveamet
Ernits rõhutab, et ohutuse pärast ei ole ilmtingimata 2 + 2 teid vaja. „Ehitame 2 + 1 teid, kus kõrvaldame vastassuunavööndisse kaldumi- se võimaluse põrkepiirdega või vähendame seda ohtu muul viisil. Viime ristumised eri tasanditele ja lahendame jalakäijate probleemi, et nad ei peaks tee ääres kõndima ja suvalises kohas teed ületama. Sellega võtaksime ära suure osa liiklusõnnetuse potentsiaalist.“ Ernits leiab, et ühte ja ideaalset lahendust tõenäoliselt ei ole, kuid alternatiivid võiks enne ühe lahenduse kasuks otsustamist läbi kaaluda. „Ilma liikuvusmudelita tugineks lahenduste otsimine siiski liiga suures osas eeldustele ja jääks üsna abstraktseks, mis lõppkokkuvõttes ei pruugi kedagi veenda,“ jõuab mees ringiga tagasi. Eesti liikluskorralduses on ka väga palju head, mida teistele riikidele eeskujuks tuua. Kui Eesti pälvis 2020. aastal Euroopa Transpordi- ohutuse Nõukogu (European Transport Safety Council) väljastatava liiklusohutuse auhinna, tõsteti eripärase ja positiivsena esile meie riigi liiklusohutuse korraldust tervikuna. Ernits toob näiteks Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni, kes juhib sisuliselt liiklusohutus- programmi täitmist ja keskendub liiklusohutuse probleemidele. „See on midagi sellist, mida Euroopa Komisjon on teistelegi riikidele soovitanud, sest enamikus neist ei tegelda nii kõrgel tasemel ohutu- se juhtimisega.“
maanteede rajamine, kuid hoiaks ära sarnasel hulgal liikluses hukkunuid ja vigastatuid. „Liiklusohutuse seisukohast vaadatuna tekib küsimus, miks me mõtleme 2 + 2 teedele ilma veapunkti- süsteemi kaasamata? Need ei ole teineteist välistavad teemad, vaid avaldavad sarnastmõju, ehkki täiesti erineva hinnaga.“ Ohutuse pärast ei ole 2 + 2 teid vaja Ernits tunnistab, et ei ole neljarajaliste teede ehitamise hädavaja- likkuses sugugi veendunud, sest paljudel juhtudel saab liikluses valitsevaid probleeme ka muul viisil lahendada. „Kui võtame näiteks needsamad Euroopa suunda näitavad dokumendid, mis puudu- tavad rohepööret ja muud sellist, siis töötame 2 + 2 teedega vastu üldistele eesmärkidele saada inimesed ühissõidukitesse, vähen- dada CO ₂ -heidet ja transpordi keskkonnajalajälge üldisemalt,“ selgitab ta, rõhutades, et alternatiive, näiteks võimalikke muudatusi raudteeühenduses, ei ole piisavalt läbi kaalutud. „Oletame, et meil on võimalik sõita Tallinnast Tartusse rongiga 45 minutiga ja sõidukulu konkureerib auto omaga. Kas selle tulemusena võiks liikluskoormus väheneda sellisel määral, et meil ei ole neljarajalist taristut vajagi? Isegi kui alternatiivide läbitöötamise tulemus oleks lõppkokkuvõttes see, et 2 + 2 teed on tõepoolest vajalikud, saame olla veendunud, et riigi raha kasutatakse parimal võimalikul viisil.“
46
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook