Veapunktisüsteem säästaks viie aastaga 15 elu
Foto: Reigo Teervalt / Õhtuleht / Scanpix
Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix
iikluskäitumise arvestus- ja mõjutussüsteem ehk veapunkti- L süsteem (VPS) keskendub eriti ohtlikele ja korduvatele liiklus- rikkumistele. Analüüsi järgi satuks veerand juhiloa omanikest VPSi registrisse ja esimese viie aastaga päästaks see 15 inimelu. Süsteemiga soovitakse tuvastada ja mõjutada sõidukijuhte, kes eiravad järjepidevalt liikluseeskirju ning ohustavad teisi liiklejaid. Sel eesmärgil hakatakse ohtlike liiklussüütegude eest andma veapunkte, mis jagunevad rikkumise raskuse järgi kolme astmesse. Madala raskusastmega punktid antakse siis, kui on tekkinud väike oht juhile endale, kaasliiklejatele või õiguskorrale. Keskmise raskusega veapunktid määratakse juhile, kelle käitumise tagajärjel on tekkinud suur oht või kes on põhjustanud liiklus- õnnetuse. Kõige raskemad rikkumised on seotud alkoholi või muude joovet põhjustavate ainetega. Ka liiklusalased kuriteod kuuluvad sinna kategooriasse. 12 veapunkti täitumisel juhtimisõigus peatub, kuue punkti täitumise korral antakse võimalus läbida teadlikkuse suurendamise koolitus, et punkte vähendada. Kui juht ei muuda enda käitumist ja veapunktide piirmäär saab esimest korda täis, võetakse temalt juhtimisõigus ikkagi ära. Selle taastamiseks tuleb läbida autokoolis lisakoolitus ja sooritada Transpordi- ametis teooriaeksam. Korduval juhtimisõiguse peatumisel tuleb läbi teha ka psühholoogiline nõustamine. VPSi põhirõhk on isiku liikluskäitumise mõjutamine ja sekkumismeetmed on olenevalt juhist riski- ja vajadus- põhised. Veapunktisüsteemi mõju on tagasihoidlike hinnangute järgi üsna suur. Esimese viie aastaga peaks inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv ja vigastatute arv vähenema 4,5% ning hukkunute arv 10%. Samuti peaks süsteem ennetama kuni 224 inimkannatanuga liiklusõnnetust, ära hoidma 268 inimese tervisekahjustuse ja säästma kuni 15 inimelu. Algul ei hõlma veapunktisüsteem kiiruskaamerate trahve, kuna need on seotud sõiduki, mitte isikuga. Politsei jääb ka tulevikus rikkujatele trahve määrama, kuid rikkumise eest saadud veapunkt läheb automaatselt VPSi. Politsei veapunkte ei näe, sest VPSi haldab Transpordiamet, kes hakkab juhiloaomanikku veapunktidest teavitama. Analüüsi järgi satuks 25% juhtidest VPSi registrisse. Kui valdav osa liiklustrahvidest aegub pärast tasumist aastaga, siis VPS jälgib juhti vajaduse korral viis aastat.
Samuti on Euroopa Komisjoni tähelepanu saanud raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon (LÕUK). „Selliseid komisjone kasutatakse mujalgi, kuid riike, kus kõik inimese hukkumisega lõppenud raskeimad liiklusõnnetused võetaks pulkadeks lahti ja selgi- tataks välja sellega seonduvad liiklusohutuse kitsas- kohad, väga palju ei ole,“ selgitab Transpordiameti liikluse kavandamise osakonna juhataja. „Ei oleks aga eetiline ega mõistlik, kui me ei teeks igast raskest liiklusõnnetustest järeldusi. Selleks on vaja aga põhjalikult aru saada, mis, kuidas ja miks liiklus- õnnetuses toimus ningmida oleks saanud teha selle vältimiseks. Hindan väga uurimiskomisjoni eksper- te, kes teevad tööd suure pühendumusega, mõni juba üle kahekümne aasta,“ on mees kolleegidele tänulik. Olles ka ise olnud üsna pikka aega uurimis- komisjoni autoeksperdist liige, teab Ernits, et seda tööd teisiti teha ei saa. Ka ei sobi see nõrganärvilis- tele. Isegi ühistransporti korraldavad inimesed on endiselt erineval seisukohal, kas tasuta ühistransport on hea või ei ole.
Esmasel hinnangul on VPSi loomiseks vajalik IT-kulu u 2,2 miljonit eurot ja iga-aastane püsikulu 250 000 eurot.
Allikad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, „Aktuaalne Kaamera“
47
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook