MAA
KOMMENTAAR
Iti Jürjendal , Tallinna Botaanikaaia liigikaitse spetsialist
allinna Botaanikaaial on koostöökogemus Trans- T pordiametiga (siis veel Maanteeamet) aastast 2019, mil käisid ettevalmistused Tallinna– artu–Võru–Luhamaa maanteel oleva Võõbu–Mäo lõigu ehitamiseks. Tulevase tee 70. kilomeetritähise juures paiknevas maanteeäärses metsas kasvasid haruldase kaitsealuse orhidee kauni kuldkinga (ld Cypripedium calceolus ) taimed, mida ei tohi looduskaitseseaduse järgi hävitada. Toonane Maanteeamet taotles Keskkonna- ametilt luba kaunid kuldkingad ümber istutada Võõbu lähedal asuvale kaitsealale. Ümberasustamise töö tellis Maanteeamet Tallinna Botaanikaaialt ja nende tööde käigus sain tuttavaks toonase keskkonnatalituse juhataja Villu Lükiga, kellest on vahepeal saanud Transpordiameti keskkonnakorralduse juht. Laialehise neiuvaiba päästeoperatsioon Villu on suur aiandus- ja loodushuviline ning käib sageli taimi vaatamas ka Tallinna Botaanikaaias. Möödunud suvel olin parasjagu askeldamas meie uue, spetsiaalselt Eesti looduslike liikide kasvatamiseks loodud kollekt- siooni ühel väljapanekualal, sõnajalgade orus, kui mööda jalutas Villu. Rääkisin talle selle koha haljastusplaanidest ja selgitasin, et soovime harulduste kõrval tutvustada inimestele ka kõige tavalisemaid Eesti liike. Mainisin muu hulgas, et Eesti taimede kollektsiooni loomine on omaette päästeoperatsioon, sest soovime kasutada istikutena vaid selliseid taimi, mis jäävad kusagil ehitustegevusele ette. Uurisin Villult, ega Tallinna lähiümbruses pole silma- piiril mõnda tee-ehitusobjekti, mille raadataval alal kas- vaks näiteks tavalisi Eesti sõnajalgu. Avaldasin soovi need hukkumisest päästa ja tuua Tallinna Botaanikaaeda Eesti taimede kollektsiooni. Villu kaudu jõudsin juuli lõpus Kanama–Valingu lõigu ehitustandrile. Sõnajalgu sellel lõigul küll eriti ei kasvanud, kuid see-eest märkasinmuid tavalisi ilusaid liike. Nii päästsin asfaldi alla jäämisest näiteks sinililli ja nurmenukke, aga ka vähem tuntud liike, nagu metspipar – need kõik leidsid koha botaanikaaia sõnajalgade orus. Vahepeal tekkis lootus, et saame lõigult ka kaitsealust orhideeliiki suurt käopõlle ( Listera ovata ), kuid paraku ei õnnestunud mul seda met- sast üles leida – ilmselt olid taimed juba kolletunud. Suureks rõõmuks leidsin samast paigast hoopis üht teist, samuti üsna laialt levinud, kuid kaitsealust orhideed, laialehist neiuvaipa ( Epipactis helleborine ). See liik õitsebki alles suvel teisel poolel ja taimed olid hästi näha. Keskkonnaameti loal leidiski mõnikümmend laialehist neiuvaipa uue koduTallinna Botaanikaaias.
Tee-ehituse graafiku tõttu tuli väljakaevamised teha keset põuaperioodi juuli lõpus, mis on taimede ümber- asustamiseks tegelikult väga vale aeg. Aga seekord oli valik lihtne: võta või jäta. Kaevasin taimed välja võimali- kult suurte mätastena ja sõidutasin need marjakastides Kloostrimetsa. Istutamise järel kastsin taimi sageli, kuid ilmselt võtab neil uute oludega kohanemine veel aega. Kevadel saavad Kanama–Valingu teelõigult pärit taimed sarnaselt teiste eksponaatidega etiketid, kust on näha liigi nimi, nende päritolukoht ja botaanikaaeda jõudmise aasta. Ootan ise erilise põnevusega, kas ja kuidas harju- vad uute oludega kaitsealused laialehised neiuvaibad. Eesti looduslikud orhideed ehk käpalised on salapärased taimed, kelle kasvatamise ja paljundamise kohta on veel palju õppida. Soovitused Looduslike taimeliikide suure austajana soovitan enne tee-ehitusega alustamist tellida võimaluse korral eriala- spetsialistidelt ehituse alla jääva maa-ala ja selle lähi- ümbruse inventuur. Selle käigus võib märgata huvita- vaid liike või saada soovitusi loodusliku haljastuse säilitamiseks ja taastamiseks. Sealjuures tasub meeles pidada, et kindlaid taimi tuleks otsida ajal, mil nad on nähtavad. Mõelda tuleks ka sellele, kuidas taastada ehitustegevuse lõppemisel ümbruskonnale iseloomulik taimestik. Alati pole see võimalik, kuid mõnikord annab üht-teist teadli- kult tegutsedes ära teha. Näiteks võiks haljastuse lõpp- viimistlusel kasutada enne ehitustegevust samalt alalt õhukese pinnakihina kooritud ja selleks otstarbeks eraldi kõrvale tõstetud pinnast. Selles on suure tõenäosusega säilinud samal alal varem kasvanud liikide seemneid, millel on vähemalt mingi võimalus end taas algses kodus sisse seada. Samuti võib ehitustegevuse alla jäävalt maa-alalt koguda seal kasvavate taimede seemneid ja need siis töö valmides uuesti maha külvata, selmet kasu- tada poest ostetud muruseemet. Siiski tasub see spet- sialistidega enne läbi arutada, sest mõnikord võib algne taimestik sisaldada Eesti loodust ohustavaid invasiiv- seid võõrliike, näiteks Kanada kuldvitsa ( Solidago cana- densis ).
52
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook