2005. aasta detsembris allkirjastati Tartus Raadi mõisas lepingud Maanteeameti ja nelja ettevõtte vahel, kes asusid remontima eri lõike Jõhvi–Tartu–Valga maanteel. Lepingud toodi kohale suurte kastidega.
Foto: Sille Annuk / Postimees / Scanpix
Tollal olid Maanteeameti palgad märksa väiksemad kui erasektoris, mistõttu oli kogenud inimesi sinna raske meelitada. Konsap otsus- tas pöörduda Tallinna Tehnikaülikooli poole ja nii sai meeskond kokku pandud ülikoolist tulnud noortest, kellega koostöö sujus valatult. „Enamik neist jäi ka pidama. Mina läksin Maanteeametist enne ära kui nemad,“muigabKonsap. Ka europrojektidega tegelemise aega nimetab ta oma karjääri üheks huvitavamaks ja ka keerulisemaks. „Tööd oli väga-väga palju, aga samas oli see nii põnev! Meie eesmärk oli ju kõik europrojektid ellu viia, samas olime pidevalt valitsuse surve all, et raha tuleb kulutada ja projektid õigel ajal käiku anda. See oli ikka paras katsu- mus.“ Kui praegu on sellistes tee-ehitusprojektides iga töölõigu jaoks omaette osakond, siis toona tegeles europrojektide osakond korraga nii projekteerimise, riigihangete kui ka ehitusjärelevalve korraldamisega. Konsap tunnistab, et tol ajal tuli ettemagamata öid. „See eurobürokraatia oli paras peavalu – iga dokument tuli kuskil eurokoridorides kooskõlastada. Kukruse–Jõhvi projekti tuli Brüsse- lis kaitsmas käia, sest väliseksperdid olid projektilahenduste asjus natuke teisel arvamusel ja vaja oli leida kompromiss. Kui tavaliselt moodustas 75–85% projekti finantseeringust euroraha ja ülejäänu tuli riigilt, siis Kukruse–Jõhvi lõigu puhul tehti otsus, et rahastus jaguneb 50 : 50.“ Soomlased viisidKaspiamere äärde Kui enamik suuremaid europrojekte oli käima lükatud ja meeskond
Ehitusprojektide eduka lõpetamise eelduseks on hea meeskonnatöö ja partneritevaheline usaldus. Probleemidest tuleb vabalt rääkida ja neile tuleb otsida lahendusi, mitte hakata kedagi kohe süüdistama.
sai iseseisvalt hakkama, tulid uued väljakutsed, mis viisid Urmas Konsapi Maanteeametist minema. Ramboll Eesti (nüüd Skepast & PuhkimOÜ) kaudu pakkusid soomlased talle võimalust minna neile Aserbaidžaani appi teede projekteerimise projektijuhiks. Algul oli kavas asuda välismaale kaheks aastaks, aga seejärel õnnestus tal ühe Maailmapanga projekti raames jääda Bakuusse veel sama kauaks, et töötada sealsele maanteeametile välja teedeehituse kvaliteedijuhtimissüsteem. Viiendal aastal aitas Konsap taas soomlasi ühe tee projekteerimisel.
59
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook