MAA
Allikas: tik.teeilm.ee
Põhimaanteede talvise tee seisukorra prognoosikaart (teeilmajaamad ja teelõigud).
Mudeli töö hindamiseks arvutati mudeldatud ja mõõdetud tempe- ratuuri korrelatsioonikordaja ja keskmine absoluutviga. Saadud kõrged korrelatsiooninäitajad ja väike absoluutviga näitasid, et olemasolevate teeilmajaamadega on võimalik väga hästi kirjeldada kogu trassi, st teelõikudel on jaamade arv piisav ja paigutus optimaalne. Järgmisena leiti ühtlaste soojusomadustega teelõigud, kus temperatuuri erinevus oli pool kraadi või vähem kõigi nelja alammudeli (päev/öö, pilves/selge) kohta. Selliseid lõike oli 307 ja nende keskmine pikkus oli 535 meetrit. Lõigud langesid peamiselt kokku pinnareljeefi ja teeäärse maakasutuse muutustega. Erilist tähelepanu nõudvate ehk nn ekstreemsetena tuvastati kohad, mille temperatuur erines vähemalt ühe alammudeli järgi ümbritsevast lõigust keskmiselt ühe kraadi võrra või enam. Temperatuuritõusu korral on oodata kiiremat libeduse teket kohtades, kus temperatuur läheneb esimesena 0 kraadile, ja temperatuuri languse korral kohtades, kus temperatuur langeb esimesena alla 0 kraadi. Kokku tuvastati Tallinna jaTartu vahelisel teelõigul 33 sellist punkti. Pilvisus ja sademed Olgugi et statistilise andmeanalüüsiga õnnestus saada küllalt häid võrdlustulemusi teeilmajaamadega mõõdetud tee temperatuuri ja 100meetristele lõikudele modelleeritud temperatuuri vahel, mõjutab tee temperatuuri ja teeseisu lisaks asukoha mikrokliimale olulisel määral ka meie piirkonnale iseloomulik heitlik ilmastik. Eesti põhiteede võrk paikneb valdavalt tasasel maal, kus asukoha eripärad ei mängi tee temperatuuri dünaamikas nii suurt rolli kui mõnes teises riigis, kus maapinna kõrguserinevused on märksa suuremad. Meie peamised ilmamõjutajad on Atlandilt saabuvad tsüklonid ja nendega kaasnevad sademed, temperatuuri kõikumine, pilvede liikumine, meid ümbritsevate veekogude olukord ning aastaaegade vaheldu- mine. Senikaua, kui ilmon stabiilne ja ühetaoline kogu trassi ulatuses, töötavad statistilised temperatuuri arvutusmudelid hästi. Kui aga ilm hakkabmuutuma, on tarvis teed vaadelda väiksemate lõikude kaupa ja arvesse võtta ilmamõju igale konkreetsele jälgitavale teelõigule.
Tee temperatuuri muutuses mängib kõige suuremat rolli pilvisus ning libeduse tekke üks suuremaid mõjutajaid on sademed, mis on tasasel maal iga kord erineva iseloomu ja paiknemisega ning mille jälgimiseks on vaja rakendada lisaks traditsioonilistele teeilma- jaamadele ka teisi abivahendeid. Tee temperatuuri termoprofiil selge või poolpilves ilmaga võib kõikuda mitme kraadi võrra sõltuvalt asukohast, päikese mõjust, pilvisusest, kuid ka liikluse mõjust ja sademete asukohast. Virtuaalne teeilmajaam Et jõuda modelleerimises tee täpsema temperatuurini, sealt edasi tee seisukorra hindamiseni ning seejärel hooldealaste juhtimis- otsusteni, on vaja täpsemalt jälgida teeilmastiku ja atmosfääri reaalaja andmeid ning ilmaprognoose. Selleks hangitakse lisainfor- matsiooni teeilmajaamade vahelt kas mobiilsete mõõtmistega, tihendades teeilmajaamade võrku lihtsamate asjade internetti (IoT) kuuluvate teeilmajaamadega või luues uusi virtuaalsetemõõtmis- ja prognoospunktide võrgustikke. Mida detailsemad on kogutud and- med, seda täpsemaid juhtimisotsuseid on võimalik nii teehooldusel kui ka liikluse juhtimisel langetada. Pärast uuringu valmimist jätkas Teede Tehnokeskus omal algatusel arendustööd. Riigi põhimaanteed said jagatud 500 meetri pikkus- teks lõikudeks ja igale neist nähti ette üks virtuaalne teeilmajaam, mille abil alustati lõigule teeilma parameetrite arvutamist ja teeseisu prognoosi koostamist. Selle artikli ilmumise ajaks ei olnud põhiteede võrku hõlmav teeseisu kaardikiht veel avalik, kuid prototüübina see teeilmakaardi rakendu- ses ( ) juba toimis. Teede Tehnokeskuse mees- https://tik.teeilm.ee kond usub, et selline info võib juba lähitulevikus anda teehooldajale palju täiuslikuma pildi tervel teel toimuvast ning pakkuda uusi võima- lusi liiklejatele erinevate infoteenuste loomiseks ja osutamiseks.
74
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook