MAA
Kujutage ette, et me teeksime seda intervjuud kuskil Liiva- laia ristmikul. Kui süvenenult me vestelda saaksime, kui samal ajal on kuklas hirm, et keegi sõidab meile otsa? Sama kehtib teetöödel. Loomulikult onmeil sitkedmehed ja naised ning väga suuri õnnetusi ei ole juhtunud. Aga kujutage ette, kui palju kiirem ja kvaliteetsem oleks näiteks teede markeerimine või asfaldi laotamine, kui töötaja saaks keskenduda ühele asjale, mitte ei peaks mõtlema, et tal võib selja tagantmõni veoauto otsa sõita. Aga olete saanud tagasisidet, et seesama teetööline tunnebki ennast vaimselt ärevil? Loomulikult oleme saanud. Praegu ongi küsimus selles, et tööline pruugi teistest võimalustest teadagi, vaid on harju- nud senise olukorraga. Siiski loodame, et ühel hetkel saabub uus normaalsus, kus saadakse aru, et ka teel on tegelikult võimalikmurevabalt tööd teha.
lisanduva ajakuluga või muuta võimaluse korral oma mars- ruuti, et vältida ummikute teket ja nendesse sattumist. Ehitu- se ajal pole võimalik säilitada tavapäraseid liiklusolusid, aga Transpordiamet ja linnad soovivad pudelikaelade teket välti- da ja tagada nende võimalikult sujuv läbimine.
Ohutu tö ringteel
Kui paljumoodustab ühe objekti eelarvest liikluskorraldus?
See varieerub, aga üldistatult öeldes on see protsent vahe- mikus 0,5–1,5. Meie arusaama kohaselt võiks see olla kaks korda suurem. Kui vaatame ehitushanke dokumentatsiooni, kus ehitaja peab rida rea haaval sisestama oma hinnad, siis sajast reast ainult ühe peal on ajutine liikluskorraldus, mõni- kord ka töömaa turvalisus.
Kui te kohtute tellija ja ehitajaga, siismis on teie põhisõnumneile?
Järjest rohkem peaks mõtlema iga meeskonnaliikme peale. Kõik tahavad tulla hommikul rõõmsana tööle ja jõuda õhtul tervena koju. Nii ehitusmeeskonna kui ka liikleja vaatenur- gast ei saa turvalisust olla kunagi liiga palju. Kas õigusaktid aitavad praeguseid vajadusi täita? Kui räägime kitsamalt teedevaldkonnast, siis küll. Tellija soovib selgelt, et ajutist liikluskorraldust tagataks korrektse- malt ja turvalisemalt kui varem. Ta saab aru, et teedel tööta- des on riskid tegelikult ääretult suured. Kui vaadata üldehituse valdkonda, siis teatud ulatuses võime küll rääkida õigusaktiga kehtestatud nõuetest, aga osaliselt on küsimus kameeskonna heaolu tagamises, mida nõuetesse kirjutada ei olegi mõistlik. See on iga tööandja vaba valik, millist töökeskkonda ta soovib pakkuda. Kuidas teedeehitajad ohutusnõuetest kinni peavad? Meil on väga head nõuded, aga neid on võimalik erinevalt tõlgendada. Üks teedeehitaja käitub täpselt nõuetekohaselt ehk nii, et juriidiliselt on kõik korrektne, teine teeb natukene vähem ja kolmas teeb veidi rohkemgi. Lõppkokkuvõttes määrab ohutusse investeerimise suures osas ikkagi ehitus- eelarve ja kokkulepitud hinnad. Eks selles kõiges tuleb leida mõistlik tasakaal. Palju teie sedamõjutada saate? Püüame oma lahendusi järjest rohkem ehitajale, järeleval- vele ja tellijatele tutvustada – oleme väga palju sellesse tegevusse energiat ja vahendeid suunanud. Me võtame seda kui ikkagi puhast tulevikuinvesteeringut, mille puhul ei tasu lähtuda alati ja ainult sellest, mismidagi maksma läheb. Oleme ohutusvaldkonna fanaatikud ja see läheb meile kor- da. Teeme oma klientidega mõistlikku koostööd, mille käigus ei hakka kumbki pool parandusettepanekutele kohe vastu vaidlema, vaid need kuulatakse ära. Püüame asju aina paremini teha ega küsi iga sammu eest lisatasu. Ma usun, et meid võetakse kuulda. Kas võib öelda, et kergliikleja on tellija ja ehitaja jaoks tähtsuselt kõige viimasel kohal? Tallinna linna ja Transpordiameti näitel võib pigem öelda, et
Kuidas on tähelepanu pööramine ajutistele liikluskorraldusvahenditele viimase viie aastaga muutunud?
See tase on teinud võimsa hüppe kogu Eestis. Arenenud on kogu protsess, operatiivsus, professionaalsus, see, et me räägime tellijaga, mitte ei vaidle, ja püüame leida lahendusi. Mõistagi on ajutises liikluskorralduses esmatähtis, et me kaitseme ehitajat liikleja eest ja vastupidi. Näiteks kaitse- piirete kasutamine on Eestis väga uus, aga sellega läheb tõusvas joones. Sellele on lisandunud ohutuslambid ja vilku- rid, mis annavad piisavalt vara märku, et midagi eespool toimub. Kasmaailmas on lahendusi, mismeieni pole veel jõudnud? Meil on Suurbritannias tütarettevõte Highway Resource Solutions, kellega toome sel kevadel Eesti turule täiesti uue kaitsepiirde kaevikute piiramiseks ja töömaa eraldamiseks. Selle külge käivad akudega andurid, mis suudavad reaalajas mõõta mööduvate autode kiirust. Kui peaks juhtuma avarii, mille korral sõidetakse piirdesse, saadab radar automaatse teate eelnevalt määratud numbritele, näiteks politseile või meie kontorisse. Saame sekundi jooksul signaali, et juhtu- nud on õnnetus. Meie jaoks on see tohutu innovatsioon, sest praegu jõuab see info meieni ainult sellisel juhul, kui objekti kontrollija seda kohapeal märkab, ja see võib halbade asjade kokkulangemisel juhtuda ka 24 tundi hiljem. Mis etapis teid kaasatakse? Meid kaasatakse üldjuhul siis, kui ehitusprojekt on valmis ja töövõtja on alustanud tööde planeerimisega. Siis pakume ka ise ideid, kuidas mingisuguseid tööprotsesse või töölõike läbida selliselt, et me ühtpidi ei koormaks üleliia liiklust ja teistpidi õnnestuks ehitajal võimalikult ohutult ehitada. Kõige lihtsam teema on ummikud. Loomulikult ei ole neid võimalik vältida, aga tellijaga aegsasti läbi rääkides leiame kõige mõistlikumad lahendused. Näiteks tuleks liiklus- korraldusskeemid ja -projektid põhjalikult läbi mõelda ja tulemuse põhjal koostada 3D-animatsioonid, mille abil on võimalik liiklejaid ajutistest liikluskorraldusmuudatustest juba varakult teavitada. Sel juhul saab liikleja arvestada
82
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook