Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja / Scanpix
tega edastatud korrektse veoselehe pealt anname töövõtjale kaks eurot (millele lisandub käibemaks), mis on päris suur raha ühe digipaberi eest. Keskmise objekti kohta tuleb 3000–5000 veose- lehte ja sellest saadav motivatsioonitasu võiks katta ligikaudu pool töövõtja investeeringust. Mind ennast huvitab e-veoselehe juures kõige rohkem taristu kaitse, aga kogu see digitehnoloogia on mõistagi palju laiema mõjuga, eriti kui pidada silmas keskkonnajalajälge. Näiteks koostame aastas 3–5 miljonit veoselehte. Kõige tavalisem A4 formaadiga paber kaalub umbes viis grammi ja kui kõik veoselehed oleksid paberil, kuluks seda 15–25 tonni aastas. Selle saamiseks läheks ainuüksi Eestis tarvis suurt kogust puitu, rääkimata ülejäänud Euroopast, kus seda vajataks veel sadu kordi rohkem. Teine näide: objektidel tuleb vahel ette ümbertegemisi – ettevõtja paigutab teesse kogemata vale materjali, aga selle ülesvõtmise ja tagasiviimisega kaasneb peale rahalise kulu ka suur mõju kesk- konnale. GPS-seadme kasutamisega me juba ennetame olukorda, kus paber tuleb ühest ja materjal kogemata teisest karjäärist. Kui GPS on aktiveeritud, siis omanikujärelevalve näeb reaalajas, kas veok sõidab ikka lubatud taristul ja õigest alguspunktist. Mida head toob e-veoseleht ehitusettevõtetele? Kui senine veoseleht on nagu autoga mängimine liivakastis, siis
digitehnoloogia pakub sama palju võimalusi nagu autosõidu arvuti- mäng. Inimfaktori väljajätmine teenib selgelt ka töövõtja enda huve.
Näiteks maksab veose iga ülekilo meie tee ehituslepingu kohaselt ühe euro, st tuhande kilo võrra raskema koorma eest tuleb maksta 1000 eurot trahvi. Igal aastal on kahjuks mitu sellist juhtumit. Digitehnoloogia abil välistaksime sellised olukorrad enamasti juba eos ja muudaksime protsessi läbipaistvamaks kõigile pooltele. Teenusepakkuja täiendas äsja oma tarkvara, nii et nüüd küsitakse juhilt juba koorma kaalu sisestades, kas ta tahab ikka ülekoormust e-veoselehele kirja panna. Lisaks on töövõtjad katseprojektides pidanud üheks plussiks tööde planeerimise võimalust. Kui näiteks on kavas asfaldi tehnoloogiline vuukimine, saab süsteemist vaadata, kui kaugel auto on, ja selle põhjal otsustada, kas tööd vahepeal peatada või mitte. Sedasi aitab e-veoseleht kaasa ka ehituskvaliteedi paranemisele. Kuidas on sektor e-veoselehe vastu võtnud? Kogusime töövõtjatelt ja omanikujärelevalvelt hiljuti tagasisidet. Sellest umbes 2/3 oli positiivne ja kolmandik vastuseid sisaldas arendamist vajavaid ettepanekuid. Nii nagu igal tehnoloogial, on ka e-veoselehel arenguruumi ja järgmised versioonid on ootel. Me ei pea ootama niikaua, kuni ideaalne lahendus on valmis, sest seda ei juhtu ühegi digilahenduse puhul. Digimaailmas on tavaks arendada iga toodet paremaks järjest täiustatavate versiooniuuenduste abil.
79
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook