Teedeehitus läbi aegade
änapäeval sõidame korralikel siledatel ja kiiretel T teedel, aga aastasadu on teede ehitamine olnud raske käsitöö. Millest ja kuidas teid on ehitatud? Sootee Sooteed, mida nimetatakse ka soosildadeks, olid Eesti pinnal esimesed, mida inimkätega ehitati. Vanimad soosillad on pärit tõenäoliselt 3.–4. sajandist, kuid neid ehitati ja kasutati veel ka 20. sajandi alguses, peamiselt selleks, et sooheinamaale pääseda. Eestis on säilinud umbes 80 vana soosilda. Vanima teadaoleva soosilla avastasid teadlased Harjumaal Tuhala kandis asuvast Heinasoost ja tõenäoliselt jääb selle ehitamise aeg 3. või 4. sajandisse. Sooteed ehitati tavaliselt 2,5–3 m laiad, nii said neid lisaks inimestele kasutada ka veoloomad. Ehituseks kasutati männi- ja kasetüvesid, mille alla loobiti oksi ja peenemaid roikaid. Sootee ehitamiseks võis ollamitu põhjust. Inimestel võis tekkida soov üle soo ohutult saada ka muul aastaajal kui talvel. Samuti oli sooteid vaja, et ohu korral vaenlase eest soosaartele varjuda. Talitee Taliteed on meie esivanemate elus olnud väga tähtsal kohal. Aastatuhandeid oodati talve tulekut, et ohutult ja otse üle soo ja vee pääseda. Talv muutis lihtsamaks ka saarte ühenduse pidamise mandriga, kui hobustega sai ülemere sõita. Talv oli aeg, mil talupojad käisid kaubavoorides. Vooris käimine võis kesta mitu nädalat, sest päeva jooksul ei jõutud pikemat vahemaad kui 25 kilomeetrit läbi sõita. Siis tuli jääda öömajale, anda puhkust nii meestele kui ka hobustele. Kõige kuulsamad taliteed asusid Viljandi ja Pärnu vahelisel soisel alal. Maanteid ei olnud selles piirkonnas kuni 20. sajandi alguseni. Suuremate taliteede ääres asusid talikõrtsid, kus peatuti ja ööbiti vaid talitee tegut- semise ajal. Suviti olid need kõrtsid suletud. Kruusatee Esimest korda hakati teede ja sildade ehitamisele ja korrashoiule mõtlema 17. sajandil, kui Eesti alad kuulu- sid Rootsi kuningriigi koosseisu. See oli rahutu aeg ja sõjavägi vajas raskete relvade vedamiseks korralikke teid. Teede korrashoiu eest vastutasid mõisnikud, kuid teid ehitasid ja parandasid talupojad, kes pidid seda tegema lisaks oma igapäevatööle. Teetööd olid talupoe- gadele tõeliseks nuhtluseks, mille eest ei makstud ka palka. Teekohustuse täitmata jätmise eest nähti maa- omanikule ette rahatrahv, kuid oma tööd halvasti teinud talupoeg sai ihunuhtlust.
Veel Eesti Vabariigi algusaastatel oli asfaltbetoon nii kallis, et sellest ehitati ainult katselõike. Esimene neist valmis 1923. aas- tal Tallinnas Narva maanteel ja selle pik- kus oli 180 meetrit.
Eestis on praeguseks üle 1000 silla. Sildade selline rohkus on põhjus, miks parvesid enam ei vajata. Alles on jäänud ainult suviti töötav Kavastu parv Emajõel.
91
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook