VESI
Vasakult: Riigilaevastiku projektijuht Edgar Peganov, Vlooti teadus- ja arendustegevuste direktor Piet Leeuwerck, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu, meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand. Taustal Wandelaar.
Belgias on lootsiteenuse tagamiseks kasutusel mitmed ujuklaevad (SWATH-laevad).
Fotod: Taavi Audo
esitlustega, on ise Saaremaal käinud ligi 70 korda just laevade ehitamise eesmärgil. Saaremaad väisas ta juba nii ammu, et sai sõita ka tolle aja kohta kõige väiksemate lennukitega ning tunda omal nahal karmimaid turbulentse. Tema sõnul ehitab Baltic Work- boats maailmatasemel laevu ning on olnud aastate jooksul heaks partneriks. Lisaks laevapargi arendustele võimaldas ühtne asutus keskenduda meeskonna koolitamisele ning ühtse standardi loomisele. Enamik laevapere liikmeid, kes alustavad Vlootis, läbivad sisseelamise perioodil põhjaliku väljaõppe kõigi Vlootis olevate laevatüüpide kohta. Eesmärk on tagada meeskondade roteerimise paindlikkus, mida kasutatakse eelkõige erakorralistel juhtudel, kuid pädevuste laiapindseks hoidmiseks vahetatakse meeskondi ka regulaarselt välja. Planeeritud laevapereliikmete rotatsioon toimub tihedamalt eelkõige sarnaste veesõiduki tüüpide puhul ja regioonide sees. Näiteks koroonapandeemia ajal tuli sarnane ettevalmistus Vlootile suureks kasuks, kuna tihtipeale olid laevapered korraga rajalt maas, mida maandati teiste laevade laevaperede roteerimisega. See võimaldas tagada klientide järjepideva teenindamise. Kõigil töötajail on STCW põhine väljaõpe või tuleb see neil läbida, hoolimata sellest, et riigiasutustena neilt seda ei nõuta, kuid Vloot on võtnud sellise suuna oma baasiks kõrgendatud kvaliteedi ja ohutuse tagamisel. Seda väljaõpet kordavad töötajad iga viie aasta
Vloot asutati 1997. aastal, kuna nähti vajadust luua ühtne laevastik, et kaotada dubleerivaid tegevusi. Nende lähtekoht oli sarnane: puudus ühtne laevastiku arendus, maksumaksja raha kasutati killustatult ning nähti võimalust kasutada olemasolevat laevastikku efektiivsemalt. Kaupo Läänerand oli võõrustajatele juba enne visiiti saatnud hulga küsimusi ning esitluste ajal toimus elav arutelu, et mõista kohalikke olusid ja nende laevastiku õppetunde. Kokku tegid belglased kümme erinevat valdkonda puudutavat esitlust, alusta- des ajaloost ja üldisest, lõpetades logistikaga, personali ning laevapargi arendustega. Lõpuks naljatleti, et kuna iga esitlus läks küsimuste tõttu üle aja, käis läbi vähemalt paarsada täpsustavat küsimust. Kasvõi puhtpraktiliselt uuriti, kuidas nad markeerivad laevu, kui neid kasutatakse erinevateks funktsioonideks. Lihtne: kruvitakse näiteks politsei märgistus maha ning päästjate silt külge. Sarnaste detailide üle arutleti veel tunde. Laevastiku seisukord tekitas Vlooti algusaastatel selge vajaduse seda uuendada ning tuua keskmine laevade vanus alla. Ettevõtte teadus- ja arendustegevuste direktor Piet Leeuwerck alustas tööd 2000. aastate algul, kui laevastiku keskmine vanus oli 25 aastat. Käesolevaks ajaks on Leeuwerck viinud laevastiku keskmise vanuse alla 15 aasta. Nende laevastiku vanim laev on 91aastane, mis saadetakse sel aastal Antwerpenist hingusele. Laevapargi uuendamiseks on mitmeid laevu tellitud Baltic Workboatsist ning Leeuwerck, kes tõi meieni praktiliselt kogu Vlooti juhtkonna koos
32
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook