Mereterminitest purjelaeva pildi kinkis merekeele nõukoda oma 40. sünnipäeval selle asutajale kapten Uno Laurile.
Pilt: Roman Matkiewicz
tus komisjon ka nõukojaks, et oleks eestipärasem. 2021. aastast on merekeele nõukoda tegutsenud Transpordiameti juures, ikka mereoskussõnu lahti mõtestades ja neid defineerides. Termi- noloogiatöö on aega ja püsivust nõudev tegevus ning põhinenud paljuski ettevõtlikkusel ja missioonitundel, seetõttu pole täpset ülevaadet, millistes valdkondades seda tööd tehakse, seda teame aga küll, et oleme Eestis üks vähestest nii pikka aega ja pidevalt töötanud komisjonidest. Koostööst Euroopa Komisjoniga Kui Eesti 2004. a Euroopa Liiduga ühines, tekkis vajadus tõlkida eri valdkondade tekste kõigisse 24 ametlikku keelde, kuid tõlkijad ei ole erialaspetsialistid. Nii pöördutigi merekeele nõukoja poole juba 2007. aastal, et saada terminiabi eeskätt merealaste määruste ja seaduste tõlkimisel. Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirekto- raadi (DGT) eesti keele osakonnal on kujunenud traditsiooniks kutsuda kord aastas, jaanuari algul, kui eksperdid on kodumaal jõulupuhkusel, seminarile koostööpartnereid, et arutada tõlkijate ja ekspertide vahelise koostöö küsimusi. Neil seminaridel on paaril korral oma tööd tutvustanud ka merekeele nõukoda. Kohtumistel rõhutatakse institutsioonide otsekontaktide vajalikkust, et võimalikult kiiresti ja ilma vaheetappideta õige eksperdini jõuda. Viimane seminar toimus 2020. aastal, sest koroonapandeemia tõttu pole kaks viimast aastat ühises ruumis olnud võimalik kokku saada. Tol korral arutati teemal energeetikast tehismõistuseni: kuidas leida ühine keel? Põhiettekande tegi Keskkonnaminis- teeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denks, kes rääkis, et kuna Eesti pürgib Euroopa rohelise kokkuleppe raames 2050. aastaks kliimaneutraalseks, siis sellega seoses tekib suur hulk tõlkimist vajavaid dokumente, milles on palju erialamõisteid Kliima ja .
Entsüklopeediakirjastuse abi ja sealt saadigi toimetaja Olev Luha- veer, kes need artiklid asjatundlikult üle luges ja ühtlustas.
Raamatu ilmumine venis esmalt rahareformi ja seejärel rahapuu- duse tõttu, kuid merendusringkonnas oli ootus suur, nii et kui ajalehesMeremees ilmus aastail 1990–1993MerLe (mereleksikon) märksõnaartikleid, lõikasid huvilised need välja ja köitsid kokku. Kui raamatut lõpuks 10. aprillil 1996 reisilaeval Mare Balticum esitleti, sõnas president Lennart Meri, kes oli selle valmimiskäigu vastu aastate vältel korduvalt huvi tundnud, et meie rahvuslikus „Mereleksikonis“ on paljude inimeste minevik, olevik ja tulevik, aga ka Eesti Vabariigi tulevik, sest „ei saa väike olla see riik, mille laevad sõidavadmaailmameredel.“ Uustrükki pole sellest merenduse teatmeteosest tehtud, järjepide- vust hoiab ehk mereentsüklopeedia veebis, mida pidevalt Mereviki täiendatakse. Merevikist leiab mereteemaliste terminite, sündmus- te, objektide ja isikute kontrollitud teavet ning hulgaliselt pilte ja pikemaid selgitusi. Mereviki suureks eeliseks on see, et saab kiiresti koostada artikli seni puuduvatest terminitest ja guugeldades on võimalik see kohe leida. Üle 3,5 miljoni külastuse näitab, et Mereviki on üles leitud ja seda kasutatakse. Juba „Mereleksikoni“ ilmumise ajaks oli merekeele nõukoja esi- mehel uus mõte koostada „ “, see Inglise-eesti meresõnaraamat ilmus raamatuna 2008. aastal ja on 2010. aastast kättesaadav ka veebis.
Alates 2002. aastast tehti koostööd Veeteede Ametiga, eesmärgiga arendada ja täiustada eestikeelseid merendustermineid. Siis muu-
37
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook