MAA
Kodanike selge ootus on leida kogu liiklus- piirangute info ühest keskkonnast, ilma et ta peaks teadma, milliste teede-tänavate omanik on riik ja millised on omavalit- suste haldusalas.
Allikas: tarktee.ee
Ajutised liikluspiirangud Üks peamisi liikluspiirangute info kättesaadavuse probleeme on andmete killustatus sõltuvalt teeomanikust. Targa Tee visioon on alati olnud olla kogu riigis ühtne liikluspiirangute infokeskkond, kust kodanik leiab endale vajamineva info, ilma et ta peaks teadma, milliste teede-tänavate omanik on riik ja millised on omavalitsuste haldusalas. Sama arusaama peegeldab ka majandus- ja taristu- ministri määrus, mille järgi on Transpordiametil kohustus pakkuda kõigile teeomanikele ühtset üleriigilist liiklusinfo veebirakendust, kuid info edastamise eest süsteemi vastutab teeomanik ehk riik või omavalitsus. Kahjuks on aga kohalikud omavalitsused Targa Tee süsteemi kasutamisel jätkuvalt üsna passiivsed. See on põhjustanud mitu probleemi. Kodanike selge ootus on leida liikluspiirangute info ühest keskkonnast. Seda näitab rakenduse kasutajate negatiivne tagasiside, kui neile huvipakkuvate omavalit- suste piiranguinfo ei ole Targa Tee kaudu kättesaadav. Sarnane vajadus on SMITil – soovitakse, et operatiivsõidukite süsteemides oleksid olemas kõik suletud teed ja muud olulised liikluspiirangud. Ka meie koostööpartneri Waze'i rakenduse jaoks on info killustatus selge probleem. Waze toetub ajakohastamisel suuresti kasutajate saadetud teavitustele (nt selle kohta, et rakenduses puudub teade tee sulgemisest), mida vabatahtlikud kaastöötajad kontrollivad ja mille nad kannavad vajaduse korral kiiresti süsteemi. Kohalike teede-tänavate puhul pole aga kasutajate saadetud teavitusele sageli võimalik kinnitust saada – avalikult kättesaadavat infot ei leia kusagilt. Kesmuudab teedevõrgu püsiteavet? Suures pildis on liikluspiirangute ehk dünaamilise info edastamine siiski aastatega hästi paika loksunud. Süsteemid toimivad ning Targa Tee andmeid kasutavad masinliideste kaudu pidevalt ka teised rakendused. Segasem on aga olukord teedevõrgu püsivate muudatuste ehk staatilise info edastamisega, mille võimalused ootavad veel kokkuleppimist. Kes peaks vastutama selle eest, et info uue maanteelõigu või rist- miku avamisest jõuaks navigatsioonirakendustesse? Kuidas see peaks tehniliselt toimima ja kui kiiresti? Praegu on see töö killustatud eri ametite ja nende üksuste vahel. Näiteks teedevõrgu üle peetakse
arvet ning teede ruumiandmeid hallatakse ja luuakse teeregistri abil, millega tegeleb Transpordiameti taristu varahalduse osakond. Tee- registri üksuse fookus on aga alati olnud taristu strateegiline halda- mine, teedevõrgu muudatuste sissekandmisel ei ole operatiivsus prioriteet. Maanteeliikluse juhtimise üksus tegeleb küll operatiivse info vahendamise ja edastamisega – vajalik info muudatuste kohta tuleb saata võimalikult kiiresti võimalikult laiale ringile –, kuid ei tooda ruumiandmeid (see oleks dubleeriv tegevus). Samas toetu- vadmeie infosüsteemid teeregistrile. Riigis laiemalt on ruumiandmete avalikuks tegemine Maa-ameti ülesanne, kellel on olemas väga laialdaselt kasutatavad ja kvali- teetsed andmeteenused. Kuid näiteks uute teede puhul on nende algallikaks ikkagi tee-ehituse eest vastutaja ehk Transpordiamet, kelle käest jõuavad andmed teeregistri kauduMaa-ametisse. Kuna protsess on killustunud ja seetõttu kaugel operatiivsusest, oleme viimastel aastatel näinud olukordi, kus meie oma üksuses teame, et mõni uus ristmik või maanteelõik on liiklusele avatud, kuid Maa-ameti aluskaartidele jõuab see pooleaastase või pikemagi viivi- tusega. Mõistlik operatiivus Siit jõuamegi küsimuseni, mis oleks tänapäeval mõistlik aeg, mille järel olulised teedevõrgu muudatused navigatsioonirakendustes ja digitaalkaartidel kajastuma hakkavad. Minu hinnangul leiab vastuse praegusest praktikast – standardi paneb paika parim toode. Selleks on Waze – rakendus, mis suudab liiklejatele pakkuda pea alati ajakohast navigatsiooniteenust. Waze'i operatiivsus on jõudnud tasemele, kus nii dünaamilised olukorrad (nt teede ajutine sulge- mine) kui ka staatilised muudatused (nt uue teelõigu valmimine) kajastuvad rakenduses õigel päeval ja õigel tunnil, mitte paar nädalat või aasta hiljem. Vastupidise näitena võib tuua juhtumi, kus Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee uus Kose–Võõbu teelõik ilmus Google Mapsi rakendusse alles paarinädalase viivitusega. Sõidukisse sisseehitatud navirakendusse võib aluskaardi uuendus jõuda aga üldse aasta pärast, kui seda hoolduse käigus käsitsi uuendatakse.
70
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook