VESI
Väikelaevade kokkupõrked ja ohtlikud objektid vees On teada mitmeid väikelaevade kokkupõrkeid just sisevetel, sest merel on nähtavus parem ja nn pimedaid nurki pole. Näiteks toimus kokkupõrge Suurel Emajõel Kalli jõe ristumiskohas ning teine juhtum Kärevere silla lähedal. Jõed on sageli väga käänulised ja pimedaid nurki on palju. Väikelaev võib sõita ka vees mõne ajutise objekti vastu – eriti ohtlikud on veealused palgid, kivid või kännud, mida näha ei ole. Teada on juhtum, kui väikelaev sõi- tis öösel pimedas vastu vee all olevat objekti, mille tõttu purunes roolisüs- teemning veesõidukmuutus juhitamatuks ja sõitis suurel kiirusel kaldasse. Ohutuks navigeerimiseks on vaja valida sobiv sõidukiirus. Pea meeles, et keerulised ilmastikuolud, näiteks udu, tihe vihm või pimestav päike, võivad õnnetuse juhtumise riski suurendada. Veesõiduki põlema süttimine tankimisel või lahtise leegiga küttekeha kasutamisel Veesõiduki tankimisel või lahtise leegiga küttekeha kasutamisel peab olema eriti tähelepanelik. Kõige mustema stsenaariumi puhul on tankimise ajal või peale seda veesõiduk põlema läinud, põhjused on erinevad. Paljudel sisepäramootoriga veesõidukitel on mootoriruumi paigaldatud ka spetsiaal - ne tuulutussüsteem, mis peaks bensiiniaurud sealt ära tõmbama, et mootori käivitamisel ei tekiks plahvatust. Kui sellised süsteemid on töökorras, siis taolisi õnnetusi juhtuda ei tohiks. Kahtluse korral võta kindlasti ühendust spetsialistiga. Ohumärgiks on ka see, kui n-ö puhta tankimise järel on siiski tugevat bensiinilõhna tunda. Üle peaks vaatama kütusesüsteemiga seotud voolikud ja torud, karburaatori, bensiinipumba ja filtrid, et kuskil leket poleks. Eriti ettevaatlik peaks olema kajutis matkapliiti kasutades. On teada juhtum, kusmatkapliidi leek tõusis järsult laeni ning tuli võttis sekunditega võimust – veesõiduk põles mõne minutiga kasutuskõlbmatuks. Veesõiduki juht pidi väikelaeva maha jätma ja üle parda jahedasse vette hüppama, tema jaoks lõppes see tragöödia suure ehmatuse ja kopsaka rahalise kahjuga. Väikelaeva kohustusliku varustuse määruse järgi peab veesõidukil olema vähemalt kahekilone pulberkustuti, kui sellel on üle 25 kW võimsusega päramootor, sisemootor või millel kasutatakse lahtise leegiga küttekeha. Kuna uue kahekilose ja viiekilose tulekustuti hind ei pruugi väga palju erinedagi, on tihti mõistlikumosta just suurem ja võimsam. Veesõidukil saab ootamatult kütus otsa Kütusega seotud veidi tagasihoidlikum, kuid siiski tülikas probleem on see, kui veesõidukil lõpeb ootamatult kütus. Aastas jääb kütuse lõppemise tõttu merel või sisevetel hätta kümneid veesõidukeid. Kui parasjagu sõpra käepärast pole, kes sleppi võtaks, siis taolise liikumatu veesõiduki pukseeri- mine sadamasse võib maksma minna mitusada eurot. Selle vältimiseks plaani alati enda teekonda, arvuta kütusekulu ning tangi kütust varuga ka kanistritesse, sest selline ettevalmistus on odavam kui hiljem pukseerimis- teenuse eestmaksta. Tuletame meelde, et sõites laevatatavatel veekogudel, peavad liiklejal olema asjakohased teadmised ja oskused. Meresõiduohutuse seadust ja laevatatavatel sisevetel liiklemise korda peavad tundma ka need veeliiklejad, kelle väikelaeva mootori võimsus või purjepinna suurus väikelaevajuhi tunnistust ei nõua. Väikelaevajuhi tunnistus on nõutud, kui mootori võimsus on üle 25 kW ja/või purjepind üle 25 m². Samuti peab väikelaevas olema sea- dusega ettenähtud ohutus- ja turvavarustus vastavalt väikelaeva konstrukt- sioonikategooriale. Õnnetus ei hüüa tulles! Erinevateks olukordadeks tasub olla võimalikult hästi ette valmistunud. Paadisõit ja vaba aja veetmine veel on palju nauditavam, kui südames on rahu ja peas teadmine, et ohutuse tagamiseks on tehtud kõik endast olenev.
TULETORN I D
Tuletorne külastas 2021. aastal 101 888 inimest
Laura Tammeorg , Transpordiamet
Mullu külastas avatud tuletorne 101 888 inimest ning populaarsei- maks osutus Kõpu tuletorn, mida käis vaatamas 28 755 inimest. Kõpu tuletornile järgnes Sõrve tuletorn 23 001 külastajaga. ui 2020. aastal käis avatud tuletorne vaatamas K rekordilised 122 953 inimest, siis eelmisel aastal vähenes külastajate arv 21 065 inimese võrra. „2020. aasta oli tõepoolest tuletornide külastuste rekord- aasta ja küllap aitasid sellele kaasa välismaale reisimise piirangud ning väga kõrge siseturism. 2021. a olid koroona- piirangud lõdvemad ning inimesed said rohkem ka välismaale reisida. Samas välismaa turiste Eestisse väga palju ei jõudnud,“ selgitas Transpordiameti navigatsiooni- märgistuse üksuse juhataja Andry Rütkinen. „Hea meel on tõdeda, et tuletornid pakuvad endiselt eestimaalastele suurt huvi.“ Kui varem oli tuletornidega seotud kaks-kolm suuremat renoveerimistööd aastas, siismullu renoveeriti koguni kaks tulepaaki ja neli tuletorni. Transpordiamet on tuletornide renoveerimistööd tavapärasest suuremalt ette võtnud, sest huvi Eesti merekultuuri vastu on enneolematult suur ja avatud tuletorne külastab üha rohkem inimesi. 2021. a suvel avati külastajatele renoveeritud Vilsandi tuletorn, mis kohe suurt huvi tekitas. Poole aastaga käis tornis 2292 inimest, vaatamata sellele, et Vilsandile on keeruline pääseda.
16
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook