Praegu on paljude järelevalveprojektide tasustamissüsteem selline, et oma palga
väljateenimiseks istutakse lihtsalt
objektil tunnid täis, aga mind sellised asjad ei motiveeri. Seda süsteemi tuleks muuta.
Esimesed teedealased töökogemused tulid ülikooli praktika ja Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva (EÜE) ajal, esmalt 1981. aastal Pärnu TREV-1 ja järgmisel aastal Haapsalu Teedevalitsuse juures Vormsi saarel mitteametlikus malevas ehk nn musta jõuguna tööd tehes. „Põhiliselt raiusime seal kiinidega võsa, ehitasime ja puhastasime truupe,“ meenutab Konsap Vormsil veedetud suve. „Eks tegime too- kord natukene valskust ka. Ühe mehe isal oli juba toona võsalõikur. Tõime siis selle kohale ja saime töö kiiremini tehtud. Innovaatilisus lõi juba toona välja,“ räägibKonsap südamest naerdes. Haapsalu kant hakkas nii talle kui ka tema värskele abikaasale väga meeldima ja nii otsustati sinna kodu rajada. Pärast TPI lõpetamist oli Urmas Konsapi esimene ametlik töökoht Haapsalu Teede- valitsuse Uuemõisa jaoskonnas, kus ta tegutses kaks aastat teede remondi ja korrashoiu meistrina. Sel ajal jõudis ta Vormsi saarele ehitada oma esimese kruuskattega teelõigu Sviibi sadama ja Hullo vahel. Teine sellesse aega jäänud huvitav kogemus oli Vormsi jäätee rajamine ning hooldamine 1983.–1984. aasta külmal ja lumerohkel talvel. Konsap meenutab, et mitmel korral tuli käia inimesi merelt päästmas, sest tuisuga olid autod kinni jäänud. 1984. aastal sai Konsapist ehitusjaoskonna töödejuhataja, kelle peamine objekt oli Haapsalu–Laiküla tee ehitamine. Ühel lõigul Rõude kaupluse juures paigaldati asfalt enne jõule sisuliselt jää peale: „Läksime hommikul objektile, lumi oli maas, aga asfalt tuli maha panna. Kutsusime soolapuisturi kohale, sulatasime jää ja lume üles ning panime asfaldi maha. Nüüd imestan iga kord sealt mööda sõites, et see kate on väga hästi püsinud,“märgibKonsap. Aeg-ajalt tuli siiski ka ise tee-ehitusmasinatel tegutseda. „Vahel oli nii, et töö vajas tegemist, aga masinisti ei olnud – ta kas polnud liht- salt suvatsenud tööle tulla või oli purjus ja tuli ära saata. Siis oligi vaja endal laaduri või teerulli peale istuda. Eesmärk oli ikkagi objekt õigeks ajaks valmis saada ja siis tuli kõik võimalused ära kasutada.“
Urmas Konsap oli 2001.–2009. aastal Maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja.
Kolmeaastase töö eest Kose–Võõbu lõigu ehitusel pälvis ta 2020. aasta parima omanikujärelevalve tiitli. „Urmas Konsap koos BRP Insenerid OÜ omanikujärelevalve meeskonnaga tegi sellist inseneritööd, millest unistab iga tellija,“ kõlas toona laureaadi tunnustuseks.
Foto: Eero Vabamägi / Eesti Meedia / Scanpix
55
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook