Omanikujärelevalve dokumentatsiooni digiteerimine
Ehitusjaoskonna töödejuhataja ametiski sai Konsap olla napid kaks aastat, kuni 1986. aastal pakuti talle Haapsalu teedevalitsuses asejuhi kohta ehk temast sai peainsener. „See juhtus liiga vara, ma olin ainult 30. Nüüd, uuel ajal pole see ime, et noored inimesed on juhtivatel kohtadel, aga siis oli selline aeg, kus lugesid staaž, koge- mused jm.“ Konsapil on eredalt meeles vestlus toonase Teede Remondi- ja Ehitustrusti juhataja Aadu Luukasega, kes rõhutas, et palju tuleb lugeda tehnilist kirjandust. „Ju ta märkas, et ma ei olnud seda piisavalt teinud,“ leiabKonsap. Teedevalitsuse peainseneritöö oli tohutu väljakutse. Tuli tegeleda kõigega: projektide, masinate ja inimestega, korraldada teede korrashoidu ja ehitamist. Sellest kõige keerulisem oli ilmselt töö inimestega. „Õnneks olid nõu ja jõuga abiks heatahtlikud ja kogenud kolleegid,“meenutabKonsap. Pääs vabassemaailma 1990. aastal taasiseseisvumise tuules toimunud muutuste käigus sai peainsenerist Maanteeameti Lääne teedevalitsuse tootmis- juhataja. Konsap nimetab järgnenud aega põnevaimaks selles ametis. „Kõike tuli hakata ümber korraldama, välja mõtlema, juurutama. Sellele aitas palju kaasa koostöö soomlaste ja roots- lastega. Just põhjanaabrid olidmeile suureks abiks nii tehnika kui ka teadmistega ja aitasid meil teedemajandust arendada. Kuna mulle meeldib uusi ettevõtmisi algatada ja neis osaleda, siis olin ka erinevatesse töörühmadesse ja projektidesse kaasatud.“ See kõik tähendas muidugi võimalust ka välismaale reisida. Esimene välislähetus, tehniline tuur oli Rootsi, kust Konsap tõi kaasa kohvri täis kirjandust ja brošüüre lääne tehnika kohta. Soomest saadi kasutatud masinaid ja seadmeid, sealsetelt spetsialistidelt õpiti uusi töövõtteid ja tehnoloogiaid. Nii valmis näiteks soomlaste näpunäidete järgi 1998. aastal Eesti esimene liimpuittaladest sild Tagaveres Läänemaal. 1997. aastal õnnestus Konsapil aga soomlaste abiga veeta pool aastat Ameerika ÜhendriikidesMinnesota osariigi transpordiametis tööpraktikal. Inglise keele sai ta suhu abikaasa abiga, kes töötab inglise keele õpetajana. Eestisse naastes rakendas ta saadud kogemusi mitmesugustes töörühmades, kus töötati välja tee- hooldejuhendeid. Veel osales ta Maailma Teedeorganisatsiooni PIARC talihoolde töörühmas ja aitas korraldada ülemaailmset tali- teede kongressi Jaapanis Sapporos. Esimesed europrojektid Eurorahalaeva saabumisega 2001. aastal sai Konsapi tööaeg Haapsalus otsa, sest Maanteeameti toonane peadirektor Riho Sõr- mus kutsus ta Tallinna tööle täiesti uuele ametikohale – europrog- rammide osakonna juhatajaks, kelle ülesanne oli korraldada suurte teedeprojektide eurorahastuse taotlemist, projektide ettevalmista- mist ja elluviimist. „See oli tundmatus kohas vette hüppamine. Ma ei teadnud midagi sellest, mis mind ees ootab, aga kujutasin ette, et töö saab olema põnev,“ onKonsapil meeles. Uut osakonda õieti veel polnudki. Osakonnajuhatajal tuli leida inime- sed, hakata kujundama tööprotsesse ning samal ajal alustada esimeste projektidega, organiseerida projektijuhtimine ja paika panna töökorraldus. Eestis ei teadnud europrojektidest ega nende juhtimisest peaaegu mitte keegi mitte midagi. „Kõik tegid kõike, aga projektipõhiselt toimida ei osatud. Projektijuhtimist tuli õppida ja juurutada.“
Järelevalve on huvitav, kui saad tegeleda erinevate „ tehniliste lahendustega ja ka igapäevase järele- valvega objektil. Kõige ebameeldivam on selle ameti juures aga dokumentide vormistamisega kaasnev büro- kraatia,“ räägibKonsap. Urmas Konsapit rõõmustab väga, et viimastel aastatel on tee- ehituses tulnud kasutusele järjest rohkem uut tehnoloogiat ja seadmeid ning tema arvates võiks neid isegi rohkemgi raken- dada. Arengus on maha jäänud aga paberimajandus, ehituse dokumenteerimine. „Olgugi et objektil kasutame innovaatilisi mõõtmisvahendid ja digitehnikat, ei toimu dokumenteerimine automaatiseeritult, näiteks aruandeid peab ikka veel arvutis käsitööna koostama.“ Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna ida üksuse juhataja Anti Palmi selgituse kohaselt on alates 2019. aastast tähelepanu all kogu ehitusvaldkonna digiteeri- mine alates projekteerimisest ja ehitamisest kuni halduseni. „Arendamisel oli tee elukaare tarkvara TEET, mis pidi võimal- dama tuua kõik andmed ühtsesse inforuumi nii tööde tellija kui ka partnerite jaoks. Ajagraafik oli pingeline ja arendamine käis tihti kasutajamugavuse arvel.“ Transpordiamet lõpetas tark- varaarendajaga lepingu mullu suvel ja lõpliku tooteni ei jõu- tudki. Küll aga on osa tarkvarast olemas ja lahenduses toimib näiteks projekteerimisetapi korraldamine. Palmi kinnitusel jätkab Transpordiamet arendustegevuse kavandamisega. „Praeguse plaani kohaselt minnakse edasi väiksemate tükkide kaupa, et võidud tuleks kiiremini. Üks esimesi eesmärke on jõuda selleni, et ehitustööde korralda- mine tellija jaoks ning suhtlus tellija, omanikujärelevalve ja ehitaja vahel toimuks ühtses keskkonnas. Lisaks soovime kasutada kõiki BIMi-maailma võimalusi ja uusi mõõdistus- viise, et vähendada bürokraatiat,“ selgitabPalmi. Teostusmõõdistuste võrdlemine projektiga projektiga BIMi vaaturis. Allikas: Transpordiamet
57
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook