Teejuht, kevad 2022.a

MAA

Virtuaalne teeilmajaam asub iga

TEHNOLOOG I A

Milline on ilm teeilmajaamade vahel?

järel 500 m

umbes viiendiku. Ülejäänud põhimaanteedel on praegu üks teeilmajaam keskmiselt iga 39 teekilomeetri kohta ning tugi- ja kõrvalmaanteedel on jaamade võrk veelgi hõredam. Seega on õigustatud küsimus, kas see on praegu teehoolde korralda- miseks ja liiklejate informeerimiseks piisav. Kui hästi ise- loomustavad olemasolevate jaamade andmed kogu teede- võrku? Tallinna–Tartu bussiliin Selleks, et leida eeltoodud küsimustele vastuseid, otsustas Transpordiamet korraldada katseprojektina uurimistöö „Riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 6–178 termokaardista- mine“. Töö konkreetsemateks eesmärkideks oli õppida paremini tundma maantee iseloomu, leida seoseid teeilmajaamade ja neid ühendavate lõikude vahel, tuvastada nn ekstreemseid kohti, kus tee läheb esimesena libedaks, hinnata olemasolevate teeilmajaamade sobivust kogu tee iseloomustamiseks ning koostada mudel, mille abil saaks laiendada libeduse ennusta- mist olemasolevatelt ilmajaamadelt kogu uuritavale teelõigule. Uuringu partneriks valiti riigihanke kaudu AS Teede Tehno- keskus. Uuring algas alusandmete kogumisest ehk termokaardista- misest. See on üldjuhul eraldi teenusena sisse ostetav mõõt- mistöö, mida on teedevõrgust ülevaate saamiseks kasutatud paljudes riikides. Mõõtmistööde tulemusel koostatakse termokaardid, mis näitavad temperatuurimuutusi tee pikilõikes eri ilmastikutingimuste korral. Tallinna ja Tartu vaheline maanteelõik valiti katseprojektiks esmajoones seepärast, et sellel teel oli Lux Expressi bussidele paigaldatud optiliste infrapunaanduritega eelnevate aastate jooksul kogutud kõige rohkem temperatuuriandmeid, mis võimaldas esimest korda luua tee termomudeli empiiriliselt suurandmete analüüsi põhjal. Tee termomudel Uuritav teelõik jagati 10meetristeks lõikudeks ja igal lõigul bussidega tehtud temperatuurimõõtmisi võrreldi tervel teel olevates teeilmajaamades samal ajal toimunud mõõtmistega. Nii leiti iga lõigu temperatuuri kõige paremini iseloomustav referentsjaam pilves ja selge ilma ning öise ja päevase aja jaoks. Pilvise ilma tuvastamiseks kasutati lähimate teeilmajaamade temperatuuriandmete analüüsi. Lõpliku mudeli jaoks ja müra vähendamiseks keskmistati mudeli andmed 100meetristele lõikudele.

Märt Puust , ASi Teede Tehnokeskus projektijuht

Transpordiameti tellimusel valminud uuringus vaadeldi temperatuurinäitajate kattuvust teeilmajaamades ja neid ühendavatel lõikudel. Selleks koostati termomudel, mille abil saaks ennustada olemasolevate ilmajaamade andmete põhjal libeduse teket kogu trassi jaoks. Uuringu valmimise järel jätkas Teede Tehnokeskus omal algatusel arendus- tööd, jagades riigi põhimaanteed 500 meetri pikkusteks lõikudeks ja luues igale neist virtuaalse teeilmajaama. le pika aja on seljataga üks tõsine talv ja liiklejatenamõistame Ü hästi, kui palju selle iseloom võib mõjutada meie igapäevast elukorraldust. Teedevaldkonna inimestele on hästi teada seegi, et nii teehoolduse korraldamisel kui ka liikluse juhtimisel on üks oluline abiline teeilmajaamade infosüsteem. Pidev ilmastiku- seire ja -prognoosid aitavad teha paremaid juhtimisotsuseid ning ennetada ohuolukordade tekkimist. Eesti teeilmajaamade infosüsteem põhineb suures osas üksikutest teeilmajaamadest koosneval seirevõrgul, mille tihedust on hinnatud üsna heaks ja samaväärseks teiste Põhjamaadega. 2020. aastal koostatud teeseadmete arengukava kohaselt loetakse kahe teeilmajaama optimaalseks vahemaaks ligikaudu 20 km ja kolme tähtsama põhimaantee, Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu–Võru– Luhamaa ja Tallinna–Pärnu–Ikla puhul on see eesmärk ka saavu- tatud. Eestis on aga teisigi olulisi teid. 20% kogu riigiteede võrgust ehk umbes 3300 km teedest on kõrgeima seisunditasemega (3 ja 3+). Kolm tähtsamat põhimaanteed moodustavad neist omakorda

TEEJUHT / NR 1