Kreet Stubender-Lõugas , Teejuhi toimetaja
I NTERVJUU Taavi Tõnts
Insenerid üle maailma otsivad vastust küsimusele, kui palju üks veoauto kaalub, ilma et politsei peaks selle väljaselgi- tamiseks vähemalt pool tundi aega kulutama. „Praegu vaada- takse lahenduse leidmiseks üksteisele otsa – võluvitsa pole veel kellelgi, kuid rahvusvahe- line huvi meie katseprojektide
Foto: Tanel Meos
Muidugi ei pruugi uute IT-lahenduste esimene versioon olla kohe täiuslik, aga maailm väärtustab juba ainuüksi meie julgust kusagilt pihta hakata ja asi ära teha.
vastu on suur,“ tunnistab Transpordiameti taristu korraldamise osakonna juhtivinsener Taavi Tõnts.
Alles see oli, kui rääkisime 52tonniste puiduveokoormate katsetustest, kuid nüüd on ootus, isegi surve, juba 60 tonni lubamise suunas. Kasmeie teed peaksid sellele lisakoormusele vastu? iin on kaksmurekohta: esmatähtis on küsi- S mus, mis juhtub sildadega, ja seejärel, mis saab elastsetest katenditest. Mina isikli- kult leian, et 60 tonni lubamise korral peaksime võrreldes Skandinaavia riikidega lisama veokile veel ühe telje. Põhjamaades saab seitsmeteljeline veok 60tonnist koormat vedada, aga kuna meil tugevaid tardkivimeid napib ja alused on nõrge- mad, peaks erisurve vähendamiseks olema veoki- tel kindlasti ka kaheksas telg. Piltlikult öeldes vajud soos ühel jalal seistes sügavale sisse, aga teise jala mahapanemisega tekib lisatoetuspind, tänumillele vajud poole vähem. Erisurvet saab vähendada lisatelgede või paaris- ratastega. Abiks on ka autorongi pikemaks venita- mine – siis hajuvad naabertelgedest põhjustatud pinged rohkem ja tekkinud deformatsioon jõuab tees rohkem taastuda. Tehniliselt saab seda kõike teha. Kui katendeid hoiab telgede arvu suurenda- mine, siis sildadel on koormuse hajutamiseks esmatähtis autorongi pikkus. Näiteks kevadel veeti meil ligi 210 tonni kaalunud eriveokiga mahutit, mille puhul oli koormus piisavalt hajuta- tud.
Tuleksmeeles pidada, et ainult massist lähtumine on tegelikult väga eksitav – sellest ei saa kahjuks paljud aru ei meil ega ka mujal riiki- des. Oleme Euroopa maanteeametite juhtide konverentsi (CEDR) maanteekaubaveo töörühmas ( ) palju WG Road Freight Transport arutanud, kuidas seda selgitada. Kas Eesti turg on selliseks lisakoormuseks valmis? Siin on tähtsal kohal järelevalve. Kindlasti tuleb suurema tonnaaži juures eriveoste tingimusi lisanõuetega karmistada. Lubatud koorma suurendamisel 60 tonnini peaksid eelduseks olema auto- maatsed ja tõhusamad kontrollmehhanismid – digitehnoloogia, näiteks e-veoseleht koos GPSi ja . GPSi nõuame pardakaaluga erivedudel praegugi ja pardakaaluga autosid on Eestis juba 2000 ringis, seega on siit vaid sammedasi astuda. Politsei jääks veokeid pisteliselt kontrollima, aga vaja on tõhusa- maid töövahendeid. Praegu on politseinikel suhteliselt kerge lugeda veoki telgi, paarisratastega on veidi raskem, aga koorma kaalu silma järgi hinnates on kerge eksida. Kui infosüsteemi lisanduks koos reaalajas asukohaandmetega ka massinäitaja, oleks kontroll- kaalumisi tegevatel Politsei- ja Piirivalveameti ekipaažidel kasutada väärtuslik abivahend, mis näitab, kuhu tasuks kaaluma minna. See toimiks nagu kalurite kajaloodi pilt, mis jookseks ekraanile koos punaste täpikestega – need näitavad kaalumist vajavaid riskantseid sõidukeid.
77
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook