kergliiklejate huvid on alati kaitstud. Tellija küsibki, et miks te teete siit kilomeetrise ringi, kui mujalt saaks lühemalt, ja palub mõelda uue lahenduse. Kergliikleja on ju autojuhiga võrreldes kaitsetumas seisus. Aga tähelepanu tuleb pööratamuidugi kõigi- le pooltele. Millised on ajutise liikluskorralduse peamised kitsaskohad kergliikleja vaatest?Meenub, et 2017. aasta suvel hukkus Sillamäel ajutisel ülekäigurajal olnud jalgrattur. Selline situatsioon, mis seal toona oli, on praegu ikka pigem harv. Ma arvan, et kõige suurem prob- leem oli ebapiisav järelevalve alates juba liiklus- skeemi koostamise etapist. Kui ajutine ülekäigu- rada valmis sai, oleks järelevalve pidanud selle vigu märkama ja ütlema, et need tuleb korda teha või pannakse tööd seisma. Kahjuks sellised parandus- ettepanekud tihti töö teostajani ei jõuagi või kui ka jõuavad ja jäävad sellegipoolest täitmata, siis sankt- sioone ei järgne. Kas järelevalvel pole piisavalt aega või ei leidu tõhusaid hoobi karistamiseks? Nii palju kui ma ise olen selle teemaga kokku puutunud, napib inimesi, aga tähelepanu nõudvaid asju ongi palju. Liikluskorraldus on neist ainult üks osa. Probleem on ka suhtumises. Mõeldakse: „Ah, mida- gi ei juhtu, teeme ruttu ära!“ Aga ohutus peab olema tagatud olenemata tööde kiirusest või vajadusest. Siiski on selles vallas liigutud aina paremuse poole. Kuidas teetöömasinaid kaitstakse? Tehnikat suudame kaitsta näiteks piiretega, aga kuna teetööd on liikuvad tööd, siis kasutame ka erinevaid põrkeleevendeid. Näiteks on meil toode, mida nimetati alguses rehvitünniks. Jah, oleme väga uhked, et taaskasutame rehve põrkeleevendi- tes, mis on läbinud katsetused ja mida me paigal- dame tehnika ja töötajate ette. Kui sõita sellesse kiirusega 100 km/h ilma pidurdamata sisse, on peatumisteekond on 50 m. Muuseas, enne meie tulekut kasutati selleks liivahunnikuid. Rootslased imestasid, et see on ju suurepärane hüpekas. Teine asi, mida soovitame eeskätt liikuvate tööde puhul, on löögileevendiga tõkestussõiduk (ingl truck mounted attenuator , TMA), mis seisab või liigub teetööd tegeva auto taga. Möödunud aasta juulis päästiski see Tallinnas Peterburi teel uinunud auto-
Järjest rohkem peaks mõtlema iga meeskonnaliikme peale. Kõik tahavad tulla hommikul rõõmsana tööle ja jõuda õhtul tervena koju. Nii ehitus- meeskonna kui ka liikleja vaatenurgast ei
saa turvalisust olla kunagi liiga palju.
juhi käest nelja ASi TREV-2 Grupp töötaja elu. Meie autojuht ei tundnudki, et midagi juhtus, vaid sai sellest aru alles tagumiste kaamerate pildi järgi. Kui minna ajas viis aastat tagasi, oli pilt hoopis teine. Näiteks Tallinnas Järvevana teel vahetati keset liiklust lambipirne nii, et tõstuk oli püsti, mees selle korvis ja 20menne oli tõstukit oli 70 km tunnikiiruse alas pelgalt kaks koonust. Kui sellistes tingimustes saab tuhandest autojuhist üks roolis infarkti, on narkojoobes või vaatab lihtsalt telefoni ja kasvõi riivab korvtõstukit, juhtub töötajaga kõige hullem. Kui olla provokatiivne, siis kas ühel hetkel võib turvalisust olla liiga palju? Kas võib juhtuda, et meil on lumehelbekesed, kes ise oma turvalisuse eest vastutada ei taha? No nii vaadates on kontoritöötajad juba praegugi lumehelbekesed, kes kurdavad halva ventilatsiooni või kohviubade maitse üle. Teedel on olud aga ju täiesti teistsugused. Sellegipoolest ollakse harju- nud, et töömaa ja tee vahel on üks vildakas traataed ja nii tehaksegi tööd. Meie püüame tagada, et ka kümne aasta pärast on inimesi, kes tahavad taristuehituse alale tööle tulla. Ütleksin, et on elementaarne, et saame objektidel tööd teha rahuliku südamega. Nii suudame ehitada paremaid teid, teha neid kiiremini ja muuta seda valdkonda ka tööandjana uutele töötajatele atrak- tiivsemaks.
iirde kasutamine te turvalisemaks seks sõiduteele.
85
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook