Morten Talviste: objektil tuleb olla kärme kohaneja JÄRELKASV
Kus Sa töötad jamillised on kõige huvitavamad tööülesanded? Olen kõik praktikad teinud ASis TREV-2 Grupp. Praegu ma tööl ei käi, kuid viimati tegutsesin Kanama–Valingu 2 + 2 teelõigu ehitusel. Seal oli palju sellist, mida ma ei olnud varem näinud, kuid kõige põnevam ehk oligi see, et võrreldes varasemaga anti mulle rohkem vastutust. Kuna tehnikat oli palju ning töid tehti objektil mitmes lõigus, pidi jõudma igale poole ja kõigega tegeleda. Minu jaoks oli ka huvitav näha, kuidas valmivad betoonist rajatised, ehkki see polnud otseselt minu tööülesanne- tega seotud. Mida tahad teedealal ära teha? Eks paistab, millega ma tulevikus hakkama saan. Kindlasti peab teedeehitaja pidama täht- saks seda, et liigelda oleks mugav ja ohutu. Nii mõtlen kamina. Miks peaks üks gümnasist tahtma õppida teedeehitust? Teedeehitus on huvitav ja ääretult lai valdkond, kus on väga palju karjäärivõimalusi. Kui pea natukenegi lõikab ja saad oma asjadega hakkama, siis on teedeehituses üsna keeruline töötuks jääda. Kuna olen aktiivne inimene, meeldib mulle ka see, et saab palju olla õues ja ennast liigutada. Lisaks on iga tööpäev natu- kene erinev, sest kunagi ei tea, mis objektil võib juhtuda. Mis on Sinu hobid? Enamasti tegelen vabal ajal spordiga. Käin regulaarselt jõusaalis ja juba üle 15 aasta mängin saalihokit, sealhulgas kuulun Eesti meeste rahvuskoondisesse. Lisaks olen veel kohtunik ja treener – seega läheb suurem osa vabast ajast saalihokile. Vahel harva käime sõpradega kalal või kettagolfi mängimas. Tegelen ka sukeldumisega. Milline on Su lemmikobjekt Eestis ja välismaal? Eestis on lemmikobjekt Kanama–Valingu 2 + 2 teelõik. Meeldis ka praktika Kose–Ardu 2 + 2 lõigul, kuid siis olin alles üsna roheline, mistõttu minu tööülesanded olid hoopis tagasihoidli- kumad. Tunnen, et andsin Kanama–Valingu objektil endast rohkem. Välismaist lemmik- objekti mul ei ole, aga reisidel on põnev jälgida, milliseid lahendusi seal kasutatakse.
Tallinna Tehnikakõrg- kooli teedeehituse eriala neljanda kursu- se üliõpilane Morten Talviste naudib seda, et teedeehituses ei tea kunagi kindlalt ette, mida tööpäev kaasa toob.
Kust oled pärit ja kuidas sattusid teedeehitust õppima? len pärit Tallinnast ja teedeehitust sat- O tusin õppima üsna juhuslikult. Pärast gümnaasiumi käisin kohe ära ajatee- nistuses ja olin üsna kindel, et valdkond, millega end seon, on riigikaitse. Käisin isegi kõrgema sõjakooli katsetel, kuid sain siis aru, et see ei ole mulle. Enne kõrgkooli astumist ei olnud ma teedeehitusega kokku puutunud. Pigem tun- dus see lihtsalt üks huvitav eriala, mida proo- vida. Nüüd olen ülimalt rahul, et selle leidsin. Mis on Su lemmikaine kõrgkoolis? Viimased kaks aastat on meil suurem osa õppetööst toimunud veebis ning see muudab õppimise ja ained hoopis teistsuguseks, kui need oleksid kohal käies. Seetõttu ei ole mul ühte konkreetset ainet, mis oleks kõige lemmi- kum. Enim on meeldinud ained, kus saab labo- ris ise midagi teha. „Tehnoloogiapraktika II“ oli üks põnevamaid kursusi. Seal jagati meid grup- pidesse ja igale grupile anti täpselt sama kogus materjali. Pidime sellest projekteerima silla ja selle ka valmis ehitama. Viimases tunnis pandi meie sillad pressi alla ja me vaatasime, milline konstruktsioon kõige rohkem koormust suutis vastu võtta. Missugune oli suurimõppetund, mida praktika andis? Praktika andis suurima õppetunnina kindlasti seda, et olenemata sellest, kui palju loengus kuulata ja meelde jätta, ei saa objektil alati mingi konkreetse juhise järgi käituda, sest seal tekib erinevaid probleeme. Tuleb olla mingil määral loov ja ruttu kohaneda, et leida kiire ja toimiv lahendus.
Kanama–Valingu lõigu ehitus. Uus autotunneli keha Olerexi juures.
87
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook