ÕHK
Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel.
Lennundusel võiks olla pikemaajalisteks arenguteks pädev valdkondlik strateegia. Kehtivas transpordi ja liikuvuse arengukavas on lennundusel väga väike osa.
Kuidas võiks lennuakadeemia koostööd Transpordiametiga edasi arendada? Üks ühine huvi on kindlasti mehitamata lennundusele hoo andmine. See eeldab nii vastavaid regulatsioone ja nende rakendamist kui ka vajalikke teadmisi-oskusi. Akadeemial on võimekus Transpordi- ameti volitusel osutada teatud mehitamata lennunduse teenuseid: koolitusi, üldist teadlikkuse tõstmist, aga ka teadmiste kontrolli (eksamineerimine). Tehakse ka rakendusuuringuid ja analüüse nii mehitatud kui ka mehitamata lennunduse valdkonnas. Transpordi- ameti osalus meie nõunike kogus jätkub kindlasti (praegune esindaja on Margit Markus Moossen). Millest tunned hetkel kõige suuremat puudust (mida on hädasti vaja nii lennuakadeemia ka kui Eesti lennunduse jõuliseks arenguks)? Lennundusel võiks olla pikemaajalisteks arenguteks pädev vald- kondlik strateegia. Kehtivas transpordi ja liikuvuse arengukavas on lennundusel väga väike osa. Akadeemia huvi on olla arengutega kur- sis, et vastata valdkonna tööjõuvajadusele operatiivselt. Näiteks kui Eestisse hakatakse planeerima erialase tööstuse rajamist või kavandama suuri projekte, peab meil olema aegsasti info, keda, kui palju ja millal on vaja, sest koolitamine eeldab ajalist varu – eelkõige tasemeõppe puhul, aga ka selleks, et pakkuda kvaliteetset täiend- ja ümberõpet. Samuti on tarvis koostööd kõigi osapoolte vahel. MTÜ Eesti Lennundusklaster on mõne aastaga koostööd palju toetanud, aga seda oleks veel rohkem vaja. Suuri asju tehakse ikka ühiselt, eriti väikeses riigis. Kahjuks on pandeemia ja nüüd ka Ukraina sõda lennundust räsinud ning mõistagi tegeleb iga ettevõte oma mure- dega. Optimistina tean, et hea on alati ees.
Kuidas on mõjutanud pandeemia arengute kiirust? Teatud arenguid, mis oleks pikemalt aega võtnud, on pandeemia hoopis kiirendanud. Näiteks distantsõpe, digiplatvormide kasuta- mine õppe- ja administratiivtööks ning partneritega suhtlemiseks. Samas on pikem eraldiolek pidurdanud kiiresti muutunud organisat- sioonis uute töötajate sisseelamist. Tiimitunde arendamine on koostööks ülioluline, aga kodukontor pole sellele kaasa aidanud, sest tiimitunne areneb kõige paremini ikkagi koos ühes ruumis suheldes. Nüüd tuleb sellega teadlikult rohkem töötada. Missuguse hinde annaksid lennuakadeemia koostööle ülejäänud lennundussektoriga? Viie palli skaalal tubli neli. Kuidas näed praegu kõrvalseisjana Lennuameti liitmist Transpordiametiga? (Koit Kaskel oli Lennuameti peadirektor aastatel 2003–2013). Iga suur muutus võtab nii töötaja kui ka kliendi vaates juurdumiseks aega. Akadeemia seisukohalt saan öelda, et pärast reformi on koostöö jätkunud praktiliselt tõrgeteta ja positiivselt. Küsimusi on tekitanud siiski senisest väga erinev ülesehitus funktsioonide korraldamise mõttes. Kuna Lennuamet oli võrreldes teiste liidetud ametitega kordi väiksem, siis kartsime, et ühendametis lennundus lahustub. Info liikumise ja ohutusküsimuste efektiivse käsitlemise seisukohalt tundub kompaktne süsteem tõhusam. Soomlastel on ka sarnane ühendamet (Traficom), milles ühtne lennundusstruktuur hästi toimib. Põhiline on, et Transpordiameti võimekus vastaks Euroopa Lennundusohutusameti ehk EASA süsteemi tingimustele ja töö kvaliteet suudaks tagada Eesti ettevõtetele, asutustele ja spet- sialistidele sertifikaatide ja lubade jätkuva kehtivuse.
118
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook