KUUMAÕHUPALLID
Üks erilisemaid hobisid Eestis – lendamine kuumaõhupalliga
Erki Varma
simene mehitatud kuumaõhupalli lend toi- E mus Pariisis 21. novembril 1783. Lend kestis 25 minutit, läbiti 9 kilomeetrit ja tõusti maksimaalselt 3000 jalani. Oma nime montgolfière pall saigi lennuvahend samanimeliste vendade järgi, kes palli leiutasid ja valmistasid. Kuna esimesed kuumaõhupallid olid võrdlemisi kohmakad ja ebapraktilised, andsid need peagi teed vesinikupallidele ja seejärel juba heeliumiga täidetud voolujoonelistele lennuvahenditele, nagu mandrite vahel regulaarlende teinud tsepeliinid ja teised uhked õhulaevad. Uue hingamise said kuumaõhupallid alles 1960ndatel aastatel, kui tehnika ja materjalide areng võimaldas luua tänaseni sisuliselt muutuma- tuks jäänud gaasipõletiga kuumaõhupalli. „Lisaks gaasipõletile on peamine erinevus palliriide materjalis,” selgitas Eesti Lennuspordi Föderat- siooni president ja kuumaõhupallinduse entusiast Jaano Rässa. „Kui esimene pall oli siidiriidest ja õhukindluse andmiseks paberiga üle kleebitud, siis tänapäevast õhupalliriiet kutsutakse nullkangaks
Kuumaõhupall võib küll olla vanim inimese leiutatud lennuvahend, kuid Eestis on vähe inimesi, kes sellega lendamist proovida on saanud ja paberitega pallipiloote on meil vähem kui ühel käel sõrmi.
Esimene kuumaõhupalli lend kestis 25 minutit.
Esimene nüüdisaegne kuumaõhupall jõudis Eestisse teadaolevalt 1990. aasta suvel.
Fotod: erakogu
119
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook