KONTEINERLAEV vs. KONTEINERILAEV
Parvlaev Tõll.
Võõrsõnadel on komme nimetavaliselt liituda ka siis, kui selleks pole keelelist põhjust, on kirjas keelenõuande lehel. Sõna „konteiner- terminal“ toob silme ette terminali, mis ongi konteiner. Nii ütlejad mõtlevad tavaliselt hoopis konteineriterminali, s.t terminali, kus käideldakse palju konteinereid. Konteineritest kirjutas Madli Vitis- mann kultuurilehes Sirp Terminal konteineris või konteiner termi- nalis.
Foto: Transpordiamet
LIINIMEETER vs. RAJAMEETER Oleme märganud, et ekslikult kasutatakse ei tea kust pärinevat sõna „liinimeeter“. Kuid „liin“ tähendab laevanduses peale laevaliini ka peenikest köit ning liinimeeter oleks meeter sellist köit. Rajameeter (inglise keeles lane meter ) on , ja parvlaevade lasti- ro-ro- ro-pax- mahutavuse ühik. Rajameeter on 1 meetri pikkune lõik normi- kohast laeva autotekil märgistatud sõidurada.
Konteinerilaev.
Foto: stock.adobe.com
Parvlaeva Piret autotekk.
PRAAM vs. PARVLAEV Praam, ka pargas (ingl barge, vene баржа ), on pukseeritav, harve- mini iseliikuv lai lamedapõhjaline väikese süvisega ja lihtsa ehitu- sega kaubalaev, millega veetakse laste peamiselt siseveekogudel ja kaitstud merepiirkondades. Algselt rootsi pråm oli mitteiseliikuv alus, see oli lihtsalt kaubaalus, mida vedasid (hiljem ka tõukasid) pukserid ehk vedurlaevad ja tõukurlaevad. Venelased võtsid selle oma keelde üle parom kujul, kuid panid sellele ka jõuajami peale. Meie olime venekeelses allu- vuses ning nii läks oletatavasti keelevõhikust ametniku „abil“ käiku praam. Nüüd on merekeele asjatundjad leppinud kokku, et praam jäägu ikka mitteiseliikuvaks ehk teisaldatavaks aluseks ja ferry nagu ka skandinaavlaste färje, færge vasteks jääks parvlaev.
Foto: Transpordiamet
HÜDROKOPTER vs. TIIVIKLIUGUR Eesti keeles on nimetatud hüdrokopteriks sõidukit, millega on võimalik sõita nii jää, vee kui ka maa peal. Sõiduki veekindel korpus toetub vastu selle all olevat pinda, nagu näiteks lund, jääd, vesist jääd või vett ning selle paneb liikuma kere ülaosas asetsev propeller. See on päästetöödel asendamatu siis, kui jää- ja ilmastikuolud muude sõiduvahenditega laidudele või merele appi minna ei lase. Kui nüüd meeles pidada, et eestikeelne sõna kopter = helikopter, siis „hüdrokopter“ oleks „vesihelikopter“ ehk vette maanduda võiv püstteljel pöörleva tiivikuga kopter. Kuna tegu pole siiski lennu- masinaga, seetõttu tuleks sõnast „hüdrokopter“ loobuda seniks, kuni vette maanduda võiv kopter leiutatakse. Merekeele nõukoja liikmete arvates sobiks ingliskeelse airboat, fanboat, hydrocopter eestikeelseks vasteks . Aluseks on väljendatava nähtavad tiivikliugur osised: tiivik – paneb vahendi liikuma, liugur – kirjeldab vahendi liikumisviisi ehk liugumist veepinnal, maapinnal ja jääl, õhku see sõiduk ei tõuse. Samuti on liugur suupärane lühend liugurlaevast.
Pukser/tõukur liivapraami lükkamas.
Foto: stock.adobe.com
Parvlaev (inglise ferry ) on autotekiga reisilaev, mida kasutatakse liinireisideks. Parvlaev on eeskätt Põhjamaade rahvusvahelistel liinidel levinud laevatüüp, aga sageli ka siseliinidel, enamasti saarte ja mandri vahel. Parvlaev veab eeskätt reisijate sõiduautosid, aga ka veoautosid, treilereid ja mõned neist võivad peale võtta rongivagu- neid.
Tiivikliugur.
Foto: stock.adobe.com
15
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook