Peamine oht merel on ikka inimene ise. Paadis viibijate tehtud rumalused ja mõtlematus on enamasti see, mille tagajärgi meid
satu ja kuhu veesõidukid kalda poole liiga madala veesügavuse tõttu ei lähe. Muidugi, reaalses hädaolukorras me ületame seda joont ilma pikemalt mõtlemata ja aitame üksteist, kus see on vähegi võimalik. Ja loomulikult teeme koos kõik selleks, et inimeste teadmisi veeohutusest pidevalt uuendada ja vanu tõdesid meelde tuletada. Siin pole mingit vahet, kes on vetelpäästja ja kes mere- päästja, eesmärk on üks – säästa inimelusid, loodust ja vara. Mis on peamised ohud ja riskid, millega teil tuleb oma töös arvestada? Peamine oht merel on ikka inimene ise. Paadis viibijate tehtud ruma- lused ja mõtlematus on enamasti see, mille tagajärgi meid lahen- dama saadetakse. Kõik see, mida tavainimene peab ohuolukorraks, on tegelikult ennetatav väikese „arupidamisega“ enne merele mine- kut. Reaalsed näited siinkohal: halb ilm on ette ennustatav, paadi tehnili- ne seisukord on lihtsalt kontrollitav, alkoholijoobes vette kukkumine on välditav ning kütuse lõppemine on ennetatav. Siiski on ka õnnetusi, mida ei ole võimalik alati ette näha, nii nagu maal välgu- löögist kuiva metsa süttimist, nii on näiteks merel otsasõitu palgile või takerdumist tähistamata kalavõrkudesse keeruline igakord vältida. Aga tegelikult, vahet pole, mis põhjusel õnnetus juhtus, vabatahtlike merepäästjatena anname me ikka abi, ilma kedagi süüdistamata. Kui palju veeõnnetusi ja hukkumisi suudaksime Eestis hinnanguliselt aastas ennetada seoses ennetus- ja päästetööga? Usun, et ennetustöö olulisus kasvab kogu aeg, seda on ka näidanud maapäästes õnnetuste iga-aastane vähenemine. Merel on see veidi keerulisem, kuna ennetustöö, mis eelmisel aastal tehtud, ei toimi sel aastal paadi soetanud omanikele ja laevapere liikmetele – neid liht- salt tuleb väga palju ja suures tempos juurde. Peame sama tööd igal
Võsu avatud kalasadama päev, kus Kaberneeme meeskond rääkis Trossi mereabist.
lahendama saadetakse.
Fotod: Helen Killandi, Kaberneeme merepäästja
Rääkides veeohutusest ja mereohutusest, siis kus on nende kahe vahel piir ja mille poolest nad erinevad? ühidalt öeldes tegeleb vetelpääste ujuma läinud inimeste L uppumisohust päästmisega nii mererandades kui ka sisevee- kogudes, merepääste aga kaldast kaugemal, kuhu vetel- pääste ei ulatu – nii inimeste elude, veesõidukite kui muu vara ning looduse päästmisega. Vetelpäästega tegeleb peamiselt Pääste- amet oma maapäästeüksuste kaudu, kes on kõige kiiremad ja sobivamad oma varustuse poolest, samuti randades töötavad turvafirmad ja vetelpäästega tegelevad seltsid. Merepääste tegeleb kõigi selliste juhtumitega, kus inimeste elud on ohtu sattunud veesõidukiga merel olles. Mõttelise joone võib tõmmata veekogus sinna sügavusse, kuhu ujujad kaldalt enam ei
27
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook