tuleb rajada üle soise ala pontoonteena ja kohapeal on ehitustrans- pordi jaoks väga keerulised ligipääsutingimused. Raskete olude tõttu ongi ehituseks antud kolm aastat, et lepinguperioodi sisse jääva kahe talve jooksul saaks rajada keerukamad piirilõigud külmunud pinnasel. Teise ehitusetapi hanke kuulutas PPA välja 2020. aasta augustis ja 18 190 000eurose (pluss käibemaks) pakkumisega oli taas võidu- kas Merko ja GRK konsortsium. 2021. aasta mais jätkati piiritaristu rajamist 34,7kilomeetrisel lõigul (piirilõigud 4–6) Vanigõjärvest Võmmorski külani. Teine lõik on esimest küll pea poole pikem, kuid rahaliselt on tööde maksumus samas suurusjärgus, sest lihtsam maastik võimaldab pontoonteede arvelt kokku hoida. Ehitustööde tähtaeg on 2025. aasta kevadel. 2021. aasta augustis kuulutas PPA välja hanke ka kolmanda ehi- tusetapi (piirilõik 11) projekteerimiseks ja ehitamiseks, kuid lepin- guni ei jõutud. Praegu käib hange piirilõikude 9–10 projekteerimise- ehitamise töövõtuks, mis hõlmab Setomaa vallas asuval 20,7kilo- meetrisel lõigul piiririba maastikuparendustöid, tööprojekti koosta- mist ja viivitusaia rajamist. Teejuht rääkis kagupiiri ehitusest PPA piiriehituse projektijuhi Ahto Kuuseoki, ASi Merko Ehitus Eesti projektidirektori Tarmo Sinisaare ja GRK Infra ASi projektijuhi Allar Maaringuga. Kuidas PPA piiri väljaehitamist tellib? Ahto Kuuseok (AK): Hankes oli varasemast olemas põhiprojekt, mida hanke võitjal tuli piirialale rajatud kahelt katselõigult saadud info põhjal täiustama hakata. Katselõigud olid vajalikud, et proovida eri tüüpi maastikul erinevaid lahendusi ja valida neist seejärel parim. Looduslikud olud on kagupiiril keerulised. Näiteks turba paksus võib väga lühikese maa järel märkimisväärselt muutuda: 50 cm kasvu- pinnasest võib 25 meetri järel saada enam kui viie meetri paksune turbalasund. Kui ehitajal oli kogu vajalik info olemas, koostas ta hanke käigus juba täpse tööprojekti, kuhu ta lisas muu hulgas teavet geoloogiliste ja muude uuringute kohta ning mille ta kõik üheks tervikuks kokku si- dus. Esimese kahe lõigu puhul kasutasite projekteerimise-ehitamise lepingut, kuid Koidula piiripunktist põhja poole kulgevatel lõikudel liigute edasi hoopis projekteerimishankega. Miks nii? AK: Üks põhjuseid on see, et uute lõikude piiritaristu hakkas osaliselt põhinema seiretehnikal, näiteks Piusa jõe luhal. Ent ka tavapärase piiritaristuga lõikudes tehti märkimisväärseid muudatusi, et olla võimalikult kulutõhus. Sel puhul ei olegi muud võimalust kui projek- teerida uus lahendus korrektselt valmis. Milliste suuremate ootamatustega on tulnud esimese kuue piirilõigu juures rinda pista? AK: Suuremaid ootamatusi ei ole õnneks seni ette tulnud. Ehitaja on oma tööd korralikult planeerinud ning tulemuseks on eelarves püsimine ja ajaline võit terve aasta jagu – kolme aasta asemel ehitati taristu valmis kahe aastaga. Oma osa andis ka ilmataat – kuna talv oli külm, kandsid teed hästi ja ehitaja sai materjali mööda ligipääsuteid piirialale aegsasti ette ära vedada.
Kogu see ehitus on olnud üks suur väljakutse, kuna see toimub geograafilises mõttes ikka väga riigi servakese peal. Kui midagi peaks kiiresti vaja minema, siis ega enne Tartut seda ei saa.
Eelmise aasta augustis tehtud hange lõppes lepinguta. Milline on piiri väljaehitamise kava praeguse seisuga? AK: Jätkame projekteerimisega. Lisaks on kagupiiri arenduse järg- mine etapp ehk hange piirilõikude 9–10 projekteerimise-ehitamise töövõtuks on juba alanud. Millised on praegu PPA suurimad mured uute piiriehitusobjektide algatamisel? AK: Kuna kagupiiri ehitus on suur arendusprojekt ja looduslikud olud on keerulised, siis on see lihtsalt väga töömahukas tegevus. Pealegi on selle asukoht Eesti ühes kaugemas ja võrdlemisi raskesti ligi- pääsetavas piirkonnas. Milliseid insenertehniliselt uuenduslikke lahendusi olete saanud kasutada? AK: Selliseid näiteid on mitu. Näiteks ei ole raudbetoonist ujuv- pontoone teedeehituses teadaolevalt varem kasutatud. Niisamuti on uuenduslik nende paigaldamise tehnika ja tehnoloogia. Veel on ehitajal vajumisvaatlusteks välja töötatud unikaalne lahendus, mille paigaldus on kiirem ega sega ehitustöid. Kui keeruline on olnud kagupiiri ehituseks vajalike materjalide kohalesaamine? Tarmo Sinisaar (TS): Looduslikud materjalid tarniti peamiselt lähi- ümbrusest – see on teedeehituses tavapärane. Geotekstiilid, viivi- tusaia materjalid ja muu selline on kas muudest riikidest imporditud või ostetud kohalikelt materjalimüüjatelt. Kogu ehitustegevuse korralik planeerimine tagas, et materjalid veetakse õigesse kohta valmis enne, kui tulevad sügisvihmad või kevadine sulaperiood, mil teed on läbimatud. Kuna talv on olnud viimased kaks aastat korralikult külm, oleme saanud oma vahelaod ettevaatavalt materjale täis vedada ning sellega tagada aasta ringi sujuva ja efektiivse ehitustegevuse. Osa tööst nõudis täpset pla- neerimist: näiteks viivitusaia ja tehnorajatiste paigaldamine on üks- teisest tugevas sõltuvuses.
35
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook