MAA
Millise tehnoloogia kasuks otsustasite soode läbimisel? TS: Kuigi algul tundus väljakutse väga tõsine, saadi taristu raja- misega sohu üllatavalt hästi hakkama. Ehitusmeeskonda kuulub ka geotehnik, kes on juhendanud töid soo- ja turbalõikudest ülemine- kul. Tehnoloogilise kihi ehitamisel on järgitud õiget tehnoloogiat, kuidas turvast kokku suruda ja vajumite lõppedes sobival ajal katte- konstruktsioonide ehitamisega edasi minna. Soodest läbiminek on ehitustehniliselt keeruline ja väga aega- nõudev. Näiteks võib turbalademete ülekoormamine võtta aega kuni pool aastat, enne kui saab pinnastee ehitusega jätkata. Tuli ette lõike, kus turbakiht oli niivõrd paks, et paratamatult tuli rajada pontoontee. Selle ehitamiseks pakkusime projekteerimise faasis välja mitu lahendust. Betoonpontoonid on kasutaja seisukohast palju paremad kui puit- prussidega kaetud plastpontoonid: nad on stabiilsemad, hooldus- vabad, neist ei kasva läbi võsa ega taimestik. Kuna betoonist ujuv- pontoonid on rasked, on nende paigaldus küll keerulisem ja aega- nõudvam, kuid saime hakkama. Ehitusele jäi ette mitu laukakohta. Põhiprojekti kohaselt oli sinna ette nähtud rajada pinnastee, kuid looduses selgus, et see on ebamõist- lik või võimatu. Seega tehti ka need lokaalsed laukakohtadest üle- minekud pontoonidega. Tehnikat tuli sealjuures hoolega valida, osal juhtudel ka selleks spetsiaalselt ümber ehitada. Turbaalad on jaotatud tüüpkonstruktsiooniga ja erilahendusega aladeks. Tüüpkonstruktsiooniga alal kasutatakse turba ülekoor- mamist geotekstiilist kotti paigutatud pinnasega kuni vajumite lõppemiseni. Vajaduse korral tuleb koti paksust ülekoormamise käigus suurendada. Erilahendusega alal on turba sügavus üle viie meetri, veesisaldus üle 1000% ja turbalasundi põhja külgkalle üle 1:10. Erilahendusena kasutame tehases valmistatud betoon- pontoone, mille paigaldus käib piki telge üle varempaigaldatud pontoonielementide. Hiljem kinnitatakse pontoonidele viivitusaed ja muu piiri valvamiseks vajalik. Kuidas saite järvedest üle? TS: Üle tuli minna ainult piiriäärsest Kriiva järvest ja sealgi kasutasime raudbetoonist ujuvpontoone. Tulemus sai paremgi, kui ootasime. Kui palju olete saanud geotehnilistel uuringutel kasutada puurimisest tõhusamaid meetodeid? Kas rakendust on leidnud ka droonid? Allar Maaring (AM): Geotehnilised uuringud tehti tavameetoditega, turbalõikudes käsitsi. Kuna tuleb määrata ka turba veesisaldus, siis muid alternatiive pole. Droonide kasutus on piiritsoonis keeruline ja erilist kasutust pole need leidnud. Kui suur oli mudelprojekteerimise osakaal ja kas see andis mingeid eeliseid? AM: Kogu tööprojekt on koostatud mudelprojekteerimise abil ja kuidagi teisiti ei kujuta projekteerimist ettegi. Milline on olnud masinjuhtimise kogemus piirialal töötades? AM: Viimastel aastakümnetel on masinamehed vabastatud isemõtlemise vaevast, sest me teeme kõik tööd masinjuhtimisega. Tõsi, nii kaugel Eesti nurgas ei ole isegi telefonilevi, mistõttu tuli meil 3D-süsteemide töölesaamiseks ehitada Eesti esimene sellekohane
Nii kaugel Eesti nurgas ei ole isegi telefonilevi, mistõttu tuli meil 3D-süsteemide tööle- saamiseks ehitada Eesti esimene sellekohane baasjaam. Praeguseks on neid objektil kaks.
baasjaam. Praeguseks on neid objektil kaks. Ühe tee oleme pidanud tegema ka robot-tahhümeetriga.
Millised on olnud töövõtja meeskonna jaoks kõige põnevamad väljakutsed? TS: Kogu see ehitus on olnud üks suur väljakutse, kuna see toimub geograafilises mõttes ikka väga riigi servakese peal. Kui midagi peaks kiiresti vaja minema, siis ega enne Tartut seda ei saa. Liikumise teeb keerukamaks see, et kohalikud teed on ühe auto laiused. Maastikul on sood, rabad, savimäed ja järved – leidub kõike. Ehitatakse eri aastaaegadel ja ilmastikuoludes, mis muutuvad näiteks 23 km jooksul märkimisväärselt. Tundub, et oma mõju avaldab ka Põhja-Läti jäine hingus – 14. aprillil oli objektil lagedatel aladel veel kuni 50 cm lund! Kogu see mitmekesisus ja sellele lisanduvad insenertehnilised ehituslikud aspektid muudavadki selle töö ainulaadseks ja põnevaks. Kui lihtne või keeruline on taristuehitusettevõtetel panna kokku PPA erinõuetele vastavaid meeskondi? TS: Ehitaja meeskond on päris suur ja vajalikke spetsialiste ei olnud lihtne palgata. Näiteks geotehnikuid on Eestis lihtsalt väga vähe, samamoodi on raske leida ehitusbuumi ajal tehnorajatiste tööde objektijuhti, kes seda spetsiifilist valdkonda hästi teaks ja tunneks.
Milliseid teadmisi ja kogemusi saaks rakendada teiste teedeehitusobjektide ehitamisel?
TS: Iga niivõrd suuremahuline taristuprojekt on ainulaadne ja selle teostus sõltub väga tugevasti looduslikust keskkonnast. Järgmiste projektide jaoks saab kaasa võtta tehnoloogilisi võtteid ja lahendusi, kuid need tuleb ikkagi viia juba uue projekti keskkonda ja tööde koos- seisu. Iga projekt on omamoodi uus ja erinev. Millist kasu on piiriehitusobjektidest saanud tavainimene? TS: Kagupiiri ehituse käigus on parandatud mitut kohalikku teed, pai- galdatud uusi truupe ja pandud katteid kohalikele kruusateedele. Kaasajastatud on ka kagupiiri ümberkaudset elektrivõrku. Kohali- kele elanikele on kindlasti kõige olulisemad uued juurdepääsuteed, mida nad saavad piiriäärsel alal liikudes nüüd kasutada. Lisaks on paljud kohalikud ja ümberkaudsed inimesed saanud piiriehituse objektil tööd.
36
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook