MAA
Fotod: erakogu
PERSOON
Raske aasta tõi parima omaniku-
järelevalve tunnustuse
Kadri Põlendik , Teejuhi kaasautor
Kreet Stubender-Lõugas , Teejuhi toimetaja
olin aasta sõjaväes ja 2001. aasta suvel oli ASis Aspi lihttöö- line-meister.“
imo Tsefels on saanud teedeehitaja pisiku oma T isalt, teedeinsenerilt ja aastaid Maanteeametis juhtivatel kohtadel töötanud Koit Tsefelsilt, kes päris selle omakorda oma isalt, Järvamaa teemeistrilt Kirill Tsefelsilt. Ent kolmanda põlve esindajale tee- ehituse huvi edasiandmine ei läinud algul kuigi lihtsalt. Tallinna Tehnikagümnaasiumis käinud Timo Tsefels tegi küll oma esimese tööotsa just teedeehituses, ladu- des keskkooli eel ühel suvel Tallinna vanalinnas muna- kive, kuid 1998. aastal kooli lõpetamise järel ei olnud ta sugugi kindel, mida edasi teha. „Kolm aastat oli selline eneseotsingute aeg,“ meenutab Tsefels. „Pärast kesk- kooli sai proovitud juurat õppida, aga see ei pannud silma särama ja õpingud jäid pooleli. 1999. aastal töötasin ASis Teedeekspert geodeedi abina. Seejärel näeb pea igas projektis põnevat väljakutset, isegi kui mõni neist toob palju magamata öid. Timo Tsefels, kelle Transpordiamet nimetas juba teist korda parimaks omanikujärelevalve inseneriks, on kolmandat põlve teedeehitaja, kes
Aegamööda aga kasvas Tsefelsis arusaam, et see pole see, mida tahab tegema jääda. Ühel hetkel jõudis ta tõdemuseni, et ilma kõrgema hariduseta on väga keeruline hakkama saada. Nii astuski ta 2001. aasta sügisel Tallinna Tehnika- kõrgkooli teedeehitust õppima. Algusaja huvitavaimad hetked Tagantjärele tõdeb insener, et nii kooliajal saadud tutvused kui ka isa kaudu tekkinud kokkupuuted teevaldkonna ini- mestega aitasid tal karjääriredelil edasi liikuda. Sellist hetke, kus tuleks pead vaevata töö puudumise pärast, ei ole tema elus veel olnud. „Kuidagi on see töökohtade vahetus või edasiliikumine toimunud loomuliku protsessina.“ Pärast kõrgkooli lõppu 2004. aastal sai Tsefels ASi Aspi töödejuhatajaks. Sealt on talle meelde jäänud üks Narva objekt, mis ei olnud seotud küll otseselt tee-ehitusega, vaid hoopis Narva tuhavälja nr 2 sulgemistöödega. „Kasutusest maha võetud tuhaväljad oli vaja planeerida ning osaliselt katta turba ja tuha seguga, et tagada puude kasvuks peale veetud pinnase normaalne Ph-tase. Mäletan, et kasvu- hoones sai erinevate turba- ja tuhasegudega katsetatud, kas puud hakkavad kasvama või mitte,“ meenutas Tsefels, kes oli selle projekti juures töödejuhataja ja tegeles
38
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook