Lahkumiskingitus taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna ida üksuselt. Autor Toomas Erapart.
Minu soov oli kaks poolt kokku tuua, et toimuks pidev arutelu ja saaksime koos teedeehitust ja teadmised tellijana, aga mis puudutab reaalset töötegemist, siis on partnerite – töövõtjate, projekteerija ja omanikujärelevalve – pädevus palju suurem. korrashoidu edasi arendada. Meil on
Kui vaatad sellele ajale tagasi, siis mida Sa tahtsid teenistuse juhina ära teha? Teehoiuteenistuse juhiks ja Maanteeameti juhtkonna liikmeks saa- des oli minu kõige suurem eesmärk tuua töövõtjad meile lähemale. Ametisse asudes oli mul päris valus vaadata, kuidas olime täiesti erinevates kaevikutes, ühes meie tellijana, teises töövõtjad. Üks- teisega ei saadud läbi, koosolekuid tehti poolsunniviisiliselt paar korda aastas, et hädavajalikku infot jagada – see koostöö ei olnud hea. Minu soov oligi kaks poolt kokku tuua, et toimuks pidev arutelu ja saaksime koos teedeehitust ja korrashoidu edasi arendada. Meil on teadmised tellijana, aga mis puudutab reaalset töötegemist, siis on partnerite – töövõtjate, projekteerija ja omanikujärelevalve – pädevus palju suurem. Eesti Taristuehitusliidu eestvedamisel loodi teehoiu nõukoda, kuhu kuuluvad nii projekteerija, ehitaja, järelevalve kui ka tellija esindajad. Seal saame olulisi teemasid kogu aeg arutada ja anda kõigile neljale poolele võimalus sõna sekka öelda. Nii tundub vähemalt meie maja vaatest, et igasugust koostööd on nüüd kindlasti varasemast palju rohkem. Teine suurem eesmärk puudutas meie teenistuse eelarve täitmist. Varem kippus olema nii, et aasta alguse prognoosid olid head ja näitasid, et suudame aasta lõpuks piisavalt objekte turule tuua ja meile antud raha viimseni ära kasutada. Aastat kokku võttes pidime aga tunnistama, et tegelikult õnnestus eelarvest täita 90%.
Kui mind pärast kooli lõppu sinna tööle kutsuti, oli meil perre sündi- mas esimene laps. Minu isa ja ka abikaasa vanemad elavad Hiiumaal, nii jõudsime perega järeldusele, et väga äge oleks last just seal kasvatada. Meil oli olemas koht, kuhu elama minna, ja sellest sündiski otsus, et läheme Hiiumaale. Kui ma 13 aastat tagasi tööturule tulin, oli kombeks minna ülikoolist enamasti erasektorisse põnevust otsima ning riigitööle tuldi siis, kui ettevõtluses oli teatud aeg ära töötatud ja sooviti natuke rahuli- kumat elu. Ses mõttes olen käinud vastupidist rada. Praegu on need rollid palju muutunud ja mingit rahulikku kulgemist ei ole ka tellijana. Nüüd on juba päris palju noori Transpordiametisse tööle tulnud.
49
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook