MAA
Õnnitlemas Maanteeameti teehoiuteenistuse 2019. aasta teo – Veskitammi liiklussõlme ehituse – projektijuhti Ksenia Haavistut.
Loodan, et ühtse meeskonna ülesehitamine jätkub ka praegusel heitlikul ajal. Oleme selleks ju Transpordiametisse tööle tulnud, et täita tellija rolli ja pakkuda eraettevõtetele tööd.
Taristu haldamise teenistusse kuulub ka Transpordiameti laevastik.
Milliste suundade või rõhuasetustega tasuks Transpordiametis kindlasti edasi minna? Pooldan suurte maanteede väljaehitamist. Meil on eelarvega üli- keeruline seis, eriti tänavu, ja me ei tea, mida toovad järgmised aas- tad – kas meie lisarahastuse taotlused saavad rahuldatud või ei saa. Kuid minu hinnangul peaksime jätkama sellega, mida oleme praegu tõsiselt ette valmistanud, et meil oleks võimalik põhimaanteed nelja- rajalisteks välja ehitada. Teedeehituses on vaja pikka plaani ja sellest kinnihoidmist, sest üks objekt võtab ainuüksi otsuse vastuvõtmisest ehitustöödega pihta- hakkamiseni viis aastat. Kui vahepeal mitu korda suunda muuta, on võimatu kavatsusi ellu viia. Otse loomulikult mõistan, et maailmas on praegu väga erakorraline olukord ja taristuehituse seis raske, aga põhimaanteede väljaehitamist tuleks ajatada ja nende plaanidega siis tulevikus edasi minna. Paberil on meil olemas pikalt ettevaatav teehoiukava, aga tegelikkuses on plaanide kehtivus kõikuv. Miks ei õnnestu pikka vaadet luua? See sõltub väga paljuski poliitilisest tahtest, sest teehoiukava kinnitab valitsus. Pikk plaan on seal küll kirjas, aga see muutub igal aastal riigieelarve tegemisega ja siin jäävad meie käed juba lühikeseks. Oleme teinud väga palju lobitööd laiale ringile. Kuid taristuehitusse investeerimine on ikkagi poliitiline otsus. Kui vaa- data riigieelarvele ülevalt alla, näeb palju murekohti: õpetajate palk
on madal, pensioni on vähe, teedesse on kogu aeg vaja raha juurde panna – peame endale aru andma, et konkureerime väga tundlike ja oluliste valdkondadega. Kas tegelikkuses on teehoiu pikk plaan lihtsalt üks helesinine unistus? Ma ei ütleks, et need murepilved teedeehituse kohal nii mustad on. Hetkel on seis tõesti keeruline, aga võib-olla keskendume liiga palju praegusele erakordsele olukorrale. Viimastel aastatel on kogu aeg 4–5 suurt objekti töös olnud ja kui vaadata ka teisi meetmeid, siis rahastus on tasahaaval ikka suurenenud. Kui vaatame tagasi näiteks viimasele viiele aastale, siis väga palju suuri objekte on ju Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel, Tallinna–Narva maanteel, Tallinna ringteel jm valmis ehitatud. Kui ma ei eksi, siis Kose–Võõbu lõigu ehitusele lükati hoog sisse juba 1999. aastal, aga lõigu avamiseni jõudsime 2020. aastal. Mina olen see õnnelikul ajal tööl olnud inimene, kes on saanud suuri 2 + 2 ehi- tusi avada, linte läbi lõigata ja tänusõnu tegijatele edasi anda, aga enne mind on oi-oi kui paljud inimesed nende objektidega kõvasti vaeva näinud. Millega võiks Transpordiamet kindlasti jätkata? Merendusvaldkonnas on võetud kindel suund laevastik kõikidest riigiametitest ja riigiaktsiaseltsidest kokku tuua ning luua kompe- tentsikeskus. Ma pean seda suunda õigeks ja nüüd tuleks ära
52
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook