MAA
Foto: Jass Maidla
Naastrehvide osakaalu vähendamine Eesti teedel võimaldab suu- rendada taastusremondivälpa. Võtame näiteks teelõigu, millel liikleb ööpäevas 4000 sõiduautot. Lõigu eluiga oleks võimalik pikendada kaks aastat, kui naastrehvidega sõiduautode osakaal väheneks seal 65%lt 50%ni. Eesmärk ei ole naastrehve täielikult keelustada, kuid sihitud tegevus ja teavitustöö lamellrehvide osakaalu suurendamiseks võimaldaks pikendada kulumisroobaste tõttu tehtava taastusremondi välpa ja vähendada seeläbi imporditavate materjalide aastakogust. Pinnase parendamine Kiirkorras tuleks edasi liikuda võimalusega parendada pinnaseid ja aluseid kohalike materjalidega. Praegune projekteerimis- ja ehitus- praktika näeb liiga kergekäeliselt ette „sobimatu“ pinnase asenda- mist ning uue materjali kohalevedu. Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras jm rakendatakse juba aastakümneid edukalt kohapealsete pinnaste modifitseerimist ja stabiliseerimist. Selline lähenemine võimaldab muuta traditsioonilises mõistes ehituseks sobimatu pinnase sobivaks, hoides kokku märkimisväärsel hulgal taastuma- tuid ressursse, vältides pinnase teisaldamist ja ladustamist jäätmena ning uue pinnase vedu kaugelasuvatest karjääridest.
Pinnase stabiliseerimiseks kasutatakse põhiliselt tsementi, kustu- tatud lupja või tuhkasid, mille saadavusega Eestis probleeme ei ole. Tuha puhul on tegemist sisuliselt jäätmega, mille ladustamise eest tuleb maksta. Tootena oleks tegemist mõistlikult hinnastatud alter- natiiviga tsemendile ja kustutatud lubjale. Pinnaste rohkema stabiliseerimisega oleks võimalik parandada tee- de kandevõimet ja suurendada kohaliku lubjakivikillustikuga konst- ruktsiooni vastupidavust, nii et see oleks võrdväärne tardkivi- killustikuga. Selle tulemusena väheneb jällegi vajadus imporditavate täitematerjalide järele. Tsemendi, kustutatud lubja või tuhaga stabi- liseeritud pinnaste korral on võimalik saavutada mõju kahel viisil: kandevõime suurendamise ja külmakerkelisuse vähendamise teel. Kokkuvõtteks aitavad kõik siin väljapakutud mõtted vähendada imporditavate materjalide osakaalu ja vältida asjatut vedu. Peale selle on neil ka suur tähtsus keskkonnasäästlikuma ja jätkusuutli- kuma teedeehituse poole liikumisel. Kuna need on aspektid, millega tuleb niikuinii lähitulevikus tegelema hakata, miks siis mitte näha kriisis võimalust ja alustada kohe?
60
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook