MAA
Foto: Magnus Martinson
praod. Toonaste kehvade tulemuste tõttu on tsementstabiliseeri- mine Eestis põhjendamatult ebapopulaarne.
Teerullibetooni kasutamisel bussipeatustes on betoonimaht väike ja paigalduseks eritehnikat ei kasutata, lisaks saab põikivuukidest loobuda (üleminek asfaldile jääb nii ehk naa). Visuaalselt on selliste bussipeatuste teekate on sile ja libe. Võimalik, et teerullibetoon toi- mib bussipeatuses ka ilma asfaldist kulumiskihita piisavalt hästi – tuleb lihtsalt tehnoloogilisi trikke katsetada. Edaspidi võib teerulli- betooni kasutamist kaaluda ka enne koormatud ristmikke. Tsemendiga stabiliseeritud alused – see, mis mahub asfaldi alla Betoonis on tsement üks neljast peamisest koostisosast, kuid tse- mendil on suur potentsiaal ka üksikmaterjalina. Eestis on levinud aluste kompleksstabiliseerimine, kus mineraalmaterjal koosneb asfaldi freespurust ja uuest killustikust, millele lisatakse tsement, vesi ja bituumenemulsioon. Peale selle on kasutusel tsement- stabiliseerimine, mille puhul bituumen puudub ja tsemendi osa on segus veidi suurem. Nõukogude ajast on meil negatiivseid kogemusi põlevkivituhaga stabiliseerimisel, mille puhul olid sideaineteks tuhk ja tsement. Et tuha omadused ei olnud toona väga stabiilsed ja segu ei suudetud ka piisavalt ühtlaseks segada, kasutati tsementi vajaliku tugevuse saamiseks rohkem, kui retsept ette nägi. Selle tulemusena kõvastus materjal liiga palju ja enam-vähem ühtlase vahega tekkisid põiki-
Kui aga hoida sideainesisaldus segus väiksem, on ka monoliitide ulatus väiksem. Pragusid on küll palju, kuid need on sedavõrd väike- sed, et isegi vesi ei mahu neisse naljalt. Vee vastu aitab korralik asfaltkate või isegi pindamine. Praeguseks on olemas ka lisandid (nt Stabilroad), mis annavad stabiliseerimissegule elastsust ja kahan- davad pragude tekke riski. Samuti suudame doseerida nii tsementi kui ka lisandeid palju paremini kui mõnikümmend aastat tagasi, kui teetöödel kasutati põllumajandustehnikat. Kiirus ja kvaliteedikontroll Praegu on Eestis probleemiks nõue, et ehituse käigus tuleb stabi- liseeritud segust võtta proovid ja teha neist laboris proovikehad, mida peab katsetama seitsme päeva vanusena. Ehitaja peab nädal aega ootama, kas laboritulemused kinnitavad materjali vastavust nõuetele, sest alles siis võib ta paigaldada järgmised kihid. Selline ootamine kulutab väärtuslikku ehitusaega. Mõnikord ka riskitakse: stabiliseerimiskihi proovid võetakse alles pärast asfaldi paigalda- mist 28 päeva vanusest kattest nii et proovikeha saamiseks puuri- takse läbi asfaldi.
Itaalias on see paremini lahendatud. Sealsetes juhendites seisneb kvaliteedikontroll selles, et teekonstruktsiooni kandevõimet
66
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook