mõõdetakse operatiivselt kas Dynatesti kaasas- kantava vajumimõõturiga (LWD) või selle analoo- giga. Neli tundi pärast tihendamist peab olema saa- vutatud tase 45…60 MPa, 24 tunniga 170…200 MPa (nõutav väärtus sõltub valitud tehnoloogiast). Kui nõutud tulemus on saavutatud, võib stabilisee- rimiskihile asfaldi kohe peale panna, ilma et oleks vaja võtta proove ja neid laboris katsetada. Pärnus Ehitajate teel katsetati seda meetodit kahe ristmiku lähialas tsementstabiliseeritud alusel, kus raskesõidukid olid tekitanud stoppjoone ees roo- pad. Katsed olid edukad. Tehases segatud tse- mentstabiliseeritud kihi kandevõime 200 MPa saa- vutati 5,5 tundi pärast tihendamist, seejärel paigal- dati asfaldikihid ja kogu remonditöö tehti ära näda- lavahetusega. Tõsi, Pärnus kasutati kolmekihilist asfaltkatet. Kui lasta liiklus stabiliseeritud kihile vahetult peale (nt kui tööd tuleb teha teed sulgemata), tekivad paratamatult roopad, mis peegelduvad ka hiljem paigaldatavas asfaldikihis. Seepärast tuleks stabiliseeritud kiht kiiresti katta. Et aga asfalteerimi- seks vajaliku tööfrondi ettevalmistamine on olene- valt tehnoloogiast aeganõudev, saab vahetult tihendamise järel stabiliseeritud kihi pinnata. Sel juhul on roopa tekkimise risk väike ja põhimõtte- liselt võib liikluse kohe peale lasta ning piisava töö- frondi olemasolul ka asfaldikihiga katta. Nii pinda- mine kui ka suhteliselt kiire asfalteerimine asenda- vad hooldusmeetmeid, näiteks kastmist või kat- mist, sest värske stabiliseerimiskiht ei tohi liiga ära kuivada ega jääda ka valingvihma alla. Asfaldikihtide paksus tsemendiga konstruktsioonikihtidel Praegu on projekteerimisnormis asfaldi kogupak- suse nõuetes kirjas, et tsemendiga kihtidel peaks olema vähemalt kahekihiline asfaltbetoon, milleks kulub palju bituumenit. Paksemaid kihte on peetud vajalikuks sellepärast, et vältida põlevkivi-tuhaga saadud negatiivseid kogemusi – kui praod tekivad, kaitseb paksem asfalt pragude peegeldu-mise eest ülakihtidesse. Kui tuua võrdluseks Rootsi, siis seal on otsustatud kõigil teedel alumine asfaldikiht (AC base) teha vedelama bituumeniga. Tänapäevane tsemendi ja muude lisandite laotustehnoloogia on arenenud ning tõenäoliselt on ka kasutatavad sideained homogeensemad, mistõttu pole vaja tsementi igaks juhuks üle doseerida. Stabiliseerimiskihi tuge- vust allpool kriitilist piiri hoides on pragude risk minimaalne . Tsemendiga konstruktsioonil, millele on laotud mit- mekihiline asfalt, on risk selles, et eriti staatilise koormusega annab vahe- või alumiste kihtide asfalt nihkepingetele järele ja kattele tekivad roopad. Saksa ekspertide hinnangul on suurimad nihke-
Õismäe betoontee katselõik on näidanud, et ühekihilisel asfaldil on roobas kordades väiksem kui mitmekihilisel.
pinged asfaldis u 10 cm sügavusel. Kui hoiame asfaldikihid sõltuvalt terasuurusest tehnoloogi- liste miinimumpiiride lähedal, saaks ühe või äärmisel juhul kahe asfaldikihiga hakkama. Õismäe betoontee katselõik on näidanud, et ühe- kihilisel asfaldil on roobas palju väiksem kui mitmekihilisel. Ülakihi asfaldis võiks suure liiklus- sageduse korral kasutada Okto-killustikku, mis on toodetud Soome metallurgiašlakist. See on ras- kem ja kallim, kuid kestab kauem, nagu on tõesta- nud katsekasutus Tammsaare–Järvevana ühen- dusteel. Seal on liiklust kolm korda rohkem kui Õismäe betoonteel, kuid roobas ei ole suurem. Alternatiivina sobib tsementstabiliseerimine koos Stabilroadi lisandiga ka raske koormusega ala- dele. Näiteks Imaveres Stora Enso laadimisalal, kus asfaltkate vajas igal aastal remonti, stabili- seeriti olemasolev asfaldi-killustiku-kruusasegu ilma mineraalmaterjale lisamata. Nüüdseks on see juba viis aastat vastu pidanud. Võtame teema kokku. Asfalt ei kao kusagile, be- toonil on oma koht, tsementi tuleb kasutada kohalike materjalide väärindamiseks ja taaskasu- tuse võimendamiseks. Kui maanteeliiklus võib betooni jaoks veel väike olla, siis ühissõiduki- radadel, -peatustes ja võimaluse korral ka rist- mikealadel tuleks katsetada teerullibetooni. Suu- re koormusega teedele sobib asfaldist kulumis- kihi alla betoon, kuid eelistada võiks pigem vuugivaba teerullibetooni. Kindlasti on teerulli- betoon omal kohal tööstuslogistikaplatsidel, kus manööverdavad rasked rataslaadurid.
Tsementstabiliseeritud segu paigaldamine laoturiga Tallinnas Reidi teel.
Asfalt ei kao kusagile, betoo- nil on oma koht, tsementi tuleb kasutada kohalike materja- lide väärinda- miseks ja taas- kasutuse võimendamiseks.
67
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook