Teejuht, suvi 2022.a

1000

750

500

250

14162

14170

E_ETM_FWD E_ETM_TSD

E_ETMH_FWD E_ETMH_TSD

E_ETMKH_FWD E_ETMKH_TSD

Joonis 9. Eri meetodite ja mõõtmisandmetega arvutatud kandevõime

Samuti pole ühesugused deflektomeetrite mõõtealad. FWD mõõ- dab vajumit konkreetses kohas täpselt 300 mm läbimõõduga plaadi all, kuid TSDD-andmeid vaadeldakse mõõtmismüra elimineerimiseks keskmisena, selles uuringus kümnemeetrise lõigu keskmisena. Kuna mõõdetud piirkondade vahel ei ole täielikku kattumist, ei saa seda olla andmeteski. Ka koormuse rakendamise koht on erinev: FWD koormust rakendatakse vaid ühele punktile, samas kui TSDD puhul jaotub koormus dünaami- liselt muutuvana nelja punkti vahel. Teekonstruktsiooni kandevõime arvutamine Uuringus arvutati vajumi põhjal eri meetodite abil kandevõime. Kasutati nii Andrus Aaviku doktoritööl põhinevat elastsete katen- dite juhendi metoodikat (Maanteeamet 2017³) kui ka 2021. aastal tehtud kandevõime uuringus kasutatud meetodeid (Kaal jt 2020⁴). Jooniselt 9 ilmneb, et kandevõime erinev arvutusmetoo- dika annab väga erinevaid tulemusi olenemata sellest, kas vajumit mõõdeti TSDD või FWDga. Mitmel lõigul on mõlema deflektomeetriga arvutatud keskmised kandevõime väärtused väga sarnased. Kandevõime arvutamisel on näha, et vajumimõõturite kande- võimetulemused langevad paremini kokku kui vajumi kohta saadud tulemused. Vajuminäitajate erinevuse üks olulisemaid põhjuseid oli mõõtmiste erinev aeg ja mõõtmisaegne tempera- tuur. Kandevõime arvutamisel ühtlustavad kuu- ja temperatuuri- koefitsiendid neid erinevusi. FWD mõõtmistel nähtavad nõrge- mad ja tugevamad kohad katendis avalduvad ka TSDDga

Uuringu käigus vaadeldi vajumi erinevuste võimalike põhjusta- jatena ka teekatte seisukorda (defektid ja tasasus), katendi paksust, muldkeha kõrgust ning teekatte materjale ja jäikust, kuid ükski nendest muutujatest ei avaldanud TSDD ja FWD mõõtmis- tulemuste lahknevusele selget mõju. Siiski ei saagi FWD ja TSDD mõõtmistulemustes olla täielikku kokkulangevust, sest nagu enne öeldud, on nende tööpõhimõtted (koormamise meetod, aeg ja vajumi arvutamise viis) erinevad. Välismaiste ekspertidega (TSDD operaatorid ja tootjad) peeti uuringu vältel mitu koosolekut, mille käigus said erinevuste põhjused selgemaks. Esiteks on leitud, et kahe deflektomeetri tulemused langevad kõige paremini kokku anduri d0 läbipainde- vahemikus 180–800 μm. Seda oli n äha ka meie andmestikus, kus suurematel vajumitel oli mõõtmistulemuste vahe suurem. Teiseks võib eri katendikonstruktsioonide, eriti nõrkade alumiste kihtide korral olla mõõturite enda mõju kattele isesugune, mis- tõttu on ka nendega mõõdetud vajum erinev. Maantee nr 37 uue katteosa kohta avaldas mõõtmisoperaator arvamust, et lahkne- vusi võis põhjustada ka katendi värvus – ekspertide kogemuste põhjal ei suuda mõõteseadme laser väga tumeda asfalti korral korrektselt mõõta. Vajuminäitajaid mõjutab veel seadmete mõõtekiirus. Kui FWD imiteeris kasutatud seadistuse kohaselt kiirust 60 km/h, siis TSDD keskmine kiirus mõõtmislõikudel oli 70 km/h ja suurim kiirus 78 km/h. Tootjate uuringud on näidanud, et eri kiirusel tekitatakse katetes erinev vajum.

³ Maanteeamet 2017. Elastsete teekatendite projekteerimise . juhend ⁴ Tiit Kaal, Andrus Aavik, Sven Sillamäe, Jaan Viljas ja Luule Kaal 2020. Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmis- ja arvutusmetoodika täiendamise uuring. Maanteeamet.

TEEJUHT / NR 2