Tallinna lennujaam tegeleb ka oma tehnikapargi uuendamisega. Mullu täiendati elektriliste tõukerataste parki ning käesoleva aasta jaanuarist on kasutusel esimesed elektriautod. Aga me otsime ka lahendusi, kuidas olemasoleva tehnika jalajälge vähendada. Näiteks on alates aprillist lennujaama Neste tanklast võimalik tankida taastuvtoorainetest diislikütust, mis on suure- pärane alternatiiv traditsioonilisele fossiilkütusele ning mis aitab oluliselt vähendada CO heitmeid – lennujaama igapäevases ope- 2 reerimises väheneb taastuvtoorainest kütuse kasutuselevõtuga aastane kütuse süsinikuheitmete kogus ligikaudu 80% ehk enam kui 965 tonni võrra, mis on 2,6 tonni vähem CO päevas. 2 Kuna lennujaama territooriumil on köetavat pinda palju ning sellest tekkiv heitmekogus üks suuremaid, pidasime oluliseks ka kütte pu- hul keskkonnasõbralikuma alternatiivi kasutuselevõttu. 2022. aasta novembris läksime Tallinnas gaasiküttelt üle kaugküttele, millega vähendame oma süsinikujalajälge aasta lõikes hinnanguliselt 20% võrra. 2023. aasta esimese kvartali tulemuste põhjal vähenes ainu- üksi kütte CO emissioon 75% võrra. 2 Lisaks sellele tegeleme ka oma tehnikapargi uuendamisega, et nii lennukite teenindamine kui ka territooriumil liikumine oleksid kesk- konnasõbralikud. Mullu täiendasime oma elektriliste tõukerataste parki ning käesoleva aasta jaanuarist on territooriumil liikumiseks kasutusel ka esimesed elektriautod. oheteemad on Tallinna lennujaama fookuses olnud viima- R sed paar aastat ning nüüd saame selgelt välja tuua juba esimesed saavutused ja selge CO heitmete vähenemise. 2 Me oleme ka heaks näiteks, kuidas rohepööre on võimalik enda kasuks tööle panna ning olla seejuures teistele eeskujuks nii kodumaal kui ka kaugemal. Meie süsinikuheitmed on vähenenud 25% Võrreldes 2019. aastaga vähenes meie süsinikujalajälg mullu veerandi võrra, mille saavutasime paljuski just 2022. aastal tehtud sammude tõttu. Kõige suurema osa meie süsinikuheitmest moodustab elektri- tarbimine, mistõttu otsustasime 2020. aastal alustada päikese- parkide rajamisega lennujaamadesse üle Eesti ning viimase kolme aastaga oleme nende rajamisse investeerinud 3 miljonit eurot. Praegu toodavad ainuüksi Tallinna pargid juba keskmiselt 29% meie tarbitavast elektrist ning käesoleval aastal toodavad pargid üle Eesti kokku umbes 40% meie tarbitavast elektrist. Aastaks 2030 toodame juba rohkem elektrienergiat kui tarbime! Lisaks süsinikuheitmete vähendamisele oleme tõestanud, et rohe- pööre saab olla kasumlik. Lennujaamale kuuluva territooriumi maakasutuse võimalused on piiratud, aga päikesepargid mitte ainult ei aita vähenda meie süsinikujalajälge ja väärtustada maad, vaid aitavad ka kokku hoida kuludelt. Mullu hoidsime elektriarvetelt kokku ligi 400 000 eurot ning pargid oleme rajanud 6,5 ha suurusele maa-alale, kuhu midagi muud ehitada ei saaks.
Jane Kallaste , Tallinna Lennujaama kommunikatsioonispetsialist
Oleme harjunud mõtlema, et rohepööre on kallis ja katsumusterohke tegevus, mille mõju on näha alles kauges tule- vikus, mistõttu ei nähta mõtet sellesse investeerida. Samas näeme enda ümber muutusi, mille pidurdamisse ja ka ennetamisse peame andma oma panuse juba praegu. Usume, et ette- võtted, kes ei ole 2030. aastaks oma keskkonnamõju vähendanud, langevad konkurentsist välja. ASi Tallinna Lennujaam eesmärk on tagada kontserni kuuluvate lennu- jaamade säästlik ja vastutustundlik käitamine ning kvaliteetse teenuse pakkumine, säästes seejuures looduskeskkonda ning vähendades õhuemissioone. ASi Tallinna Lennu- jaam eesmärgiks on olla aastaks 2030 süsinikuneutraalne lennujaam.
103
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook