ÕHK
Aprilli keskel toimus meie koolis karjääripäev, kus osalesid 14 lennundusorganisatsiooni esindajad, kes kõik rääkisid, et selle valdkonna spetsialiste on vajaka ja nõudlus nende järele tohutu. Kuidas siis teadlikkust kasvatada ja insenerierialasid rohkem tutvustada? Tudengitega vesteldes on selgeks saanud, et paljud inimesed ei tea, et meil on tehnilised erialad olemas. Teatakse, et koolitame piloote ja lennujuhte, ent insenerierialasid ei leita üles ega osata neid meie koolist otsida. Selles osas on vaja teadlikkust tõsta, püüame seda teadmist laiemalt inimesteni viia. Kuna mehitamata lennunduse populaarsus ja potentsiaal kasvab pidevalt, laiendab see veelgi nende erialade õpilaste võimalusi tööturul ja ühtlasi pakub võimaluse panna käed külge – näiteks meie kolmanda kursuse tudengid said EAS/KredExi rahastuse, et hakata välja töötama langevarje mehitamata õhusõidukitele. See on väga põnev projekt – mehitamata lennundus toob juurde uusi võimalusi ja loodame, et toob ka valdkonda uusi inimesi. Kuidas hindate sisseastujate taset – kas nende teadmised vastavad sellele, mida neilt ootate? Sisseastujate tase on valdkonniti erinev – kõrgema konkurentsiga erialadel on ka tase kõrgem, vestlustel tuleb välja, et kandidaadid on enam süvenenud ja teinud õppekava ning lennundust laiemalt uurides põhjalikku eeltööd. Meil on sisseastumiskatsete osaks vestlus – see on koht, kus näida- ta oma motivatsiooni ja teadmisi, me ei piirdu vaid riigieksamite tulemuste ritta sättimisega.
Kõige enam vajatakse tehniliste teadmistega inimesi, kes tagavad õhusõidukite töökindluse ning nende toimimise ja omavahelise suhtlemise läbi side-, navigatsiooni-, seire- ja andmetöötlussüsteemide.
Tundub, et ka insenerierialasid on vaja rohkem tutvustada, et need muutuksid populaarsemateks, ilmselt on inseneritarkuste õppimise väljakutse veidi hirmutav. Tahaksin siinkohal õppureid julgustada ja kutsun kandideerima! Tänavu esitati neile erialadele siiski juba päris palju varase kandideerimise avaldusi ja vastuvõtt jätkub ka juunis. Samal ajal näiteks lennunduskorraldus on veidi pehmema suunit- lusega, selle suuna vastu on huvi automaatselt suurem. Veel on koh- ti ka lennuliiklusteenuste eriala vastuvõtus, seal avasime sisse- astumiskatseteks lisapäevad ja tänu sellele ruumi on. Meil pole eriala, kus kohad täis ei tuleks, aga konkursisõela tihedus on üsna erinev. Õhusõiduki juhi erialale on kandideerinud umbes 13 inimest kohale, lennunduskorralduses umbes 14 inimest kohale, lennundusteenustel oli ca 22 inimeste kohale. Samal ajal lennundus- tehnika erialadele püüdleb õppima ca 3 inimest kohale – siin mõjutab ka asjaolu, et vastu võetakse 30 inimest, mitte 7, nagu õhusõiduki juhtimises, ent samal ajal on näha, et õpilased ei ole nii hästi läbi mõelnud, mida nad õppima tulevad ja miks. Esimesel aastal on vaja läbida ka üldained, et teadmiste alusvundament oleks kindel. Kas õppekavad on mullusega võrreldes muutunud? Muutused on marginaalsed, suures osas jätkame sama suunaga. Kogu info oleme koondanud kodulehele, kust leiab ka detailsed õppekavad, seega saab sisseastuja kodutöö ära teha ja vaadata, mis teda ees ootab. Millistel erialadel oleks vaja rohkem tulevasi spetsialiste? Väga on vaja spetsialiste õhusõiduki ehituse ja hoolduse, samuti lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate erialadele. Kõige enam vajatakse tehniliste teadmistega inimesi, kes tagavad õhusõidukite töökindluse ning nende toimimise ja omavahelise suhtlemise läbi side-, navigatsiooni-, seire- ja andmetöötlussüstee- mide.
Millised on ebakindlused ja küsimused, mis noortel Lennuakadeemiasse astudes on?
Nii mõnigi kord kardetakse, et Lennuakadeemia on liialt elitaarne ja et siia on nii raske sisse saada ja veel raskem õppida. Kuuleme oma tudengitelt, et paljud loobuvad seetõttu proovimisest. Meie sõnum on, et igal juhul tasub proovida, seda enam, et kaalukaim osa sisse- astumisest on vestlus ja kohapealne test, seega saab igaüks oma motivatsiooni kohapeal näidata. Oleme heal tasemel kõrgkool, siin õppimine ei ole midagi võimatut. Millised väljakutsed on Lennuakadeemias endas õppetöö korraldamisel? Õppeosakonnal on vahel küll peamurdmist õppejõudude graafikute korraldamisega, sest üks akadeemia tugevus on praktikute kasu- tamine õppetöös. See võimaldab tudengiteni tuua näiteid ja teadmisi otse tööpõllult, teisalt on nende töögraafikutega arvestamine teine- kord paras probleem. Nii ei saa alati pikalt ette teatada, mis ajal on järgmisel semestril mõni tund, sest näiteks piloodi erialal sõltub see õppejõu enda töögraafikust. Aga siinkohal peame lihtsalt olema paindlikud. Milliseid põnevaid algatusi olete ette võtnud oma erialade tutvustamiseks? Omalt poolt pakume erinevaid võimalusi, et akadeemias õppimisest huvitatud saaksid end õppekavadega paremini kurssi viia, et teha teadlik valik.
106
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook