mis olid väikese pirni ja kahe patareiga ning kasutasime neid. Ninaotsast pisut kaugemale nendega ikka nägi.
Kaido Peremees tööpostil.
Alles 1990. aastatel nägin esmakordselt seda, milline tõe- line veealune valgusti võib olla: tookord oli meil koos roots- lastega ekspeditsioon Nõva rannas hukkunud I maailma- sõja aegse miiniveeskaja Jenissei peale. Rootslastel oli kaasas ise kinovalgustist ümber ehitatud veealune valgusti, mis sai kaabli kaudu toidet laeva generaatorist. See tundus tookord nagu väike päike vee all, nähtavus oli ca 20 meetrit ja selle valgustiga oli pimeduses pool suurt laeva näha. Vrakist ca 15 meetrit kõrgemal olles nägid pea kõike erilistes värvides. Midagi taolist nagu võid näha National Geographicu fotodel. Kahjuks oli tookord foto- kate dünaamika kehvavõitu ja seepärast pole tollest korrast ühtki head pilti, on üksnes eredad mälestused. Tehnika areneb Mind paelus algusest peale eeskätt sukeldumise juures kasutatav eriline tehnika. Üks asi viis teiseni. Seal on palju tahke ja tänapäeval oleme jõudnud juba erinevate 3D-mudeliteni välja. On olemas veealused droonid, millega saab objektist teha 360kraadise ja eri nurkade all filmitud video ja selle abiga saab teha 3D-mudeli laevast, mida sa vee all tervikuna piiratud nähtavuse tõttu näha ei saa. Vee all näed korraga ju üksnes mingit väikest osa sellest laevast. Kui on väga vilets nähtavus, ei pruugi sa näha rohkem kui vaid ruutmeetrit sellest laevast. Kui see mosaiik aga mudelina kokku pannakse, on see ikka võimas. Areng on kiire ja tehnikat täiustatakse pidevalt. Kogu varustus täieneb sujuvalt. Vanade akvalangide asemele on tulnud moodsamad ja paremad suruõhu- hingamisaparaadid, praegu kasutatakse laialdaselt sule- tud süsteeme. Suur edasiminek tuli siis, kui ilmusid veealused allveerobotid, mis nüüd meenutavad enamasti droone. Neid on mitmes suuruses ja erinevate võima- lustega. Pilt pannakse kokku nii video kui ka fotode abil. Kasutatakse ka laserskaneerimist. Tänapäeval saab üsna palju ära teha nii, et inimene ise sukelduma ei peagi. Muidugi on olukordi, kus inimest asendada ei saa, aga palju saab ära teha droonide ja robotitega ning tulemus on kordades kiirem. Luuret on nii teha palju mõistlikum ja kui siis on vaja, saab hiljem ka inimese vee alla saata. Tuukritöödest allveearheoloogiani Sukeldumises on kogu aeg midagi juurde õppida. Tõsi- semalt olen ma sellega tegelenud 90ndate algusest alates, ehk umbes 30 aastat. Oma osaühinguga Tuukri- tööd teeme me töid näiteks laevafirmadele: Tallinkile ja TS Laevadele. Saarte vahel käivad parvlaevad vajavad ju regulaarselt hooldust ja ülevaatamist. Tuleb puhastada jahuteid, sest madalas vees lähevad temperatuurid kiiresti üsnagi kõrgeks ja kui jahutid ei ole piisavalt puhtad, võib laev seisma jääda. Hoolitseme selle eest, et laevaühendus saartega toimiks.
Mind paelus algusest peale eeskätt sukeldu- mise juures kasutatav eriline tehnika. Üks asi viis teiseni. Seal on palju tahke ja täna- päeval oleme jõudnud juba erinevate 3D-mudeliteni välja.
Kaido Peremees tuukriülikonnas.
Blue Sirius Aegna karidel.
13
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook